4-07-1376\2

4-07-1376 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-1376 Kohtunik Kohtuistungisekretär Kohtuistungi toimumise aeg Külli Iisop Eveli Kallion 05.06.2007.a Väärteoasi J.Liinsoo kaebus Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna 26.02.2007.a otsuse peale väärteoasjas nr 2373,07,000600 liiklusseaduse § 74`22 lg 3 ja lg 5 alusel Kaebuse esitaja Jaak Liinsoo (isikukood 38310026028; elukoht XXXXXX; TTÜ üliõpilane, töötab OÜ-s Joy Grupp) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Jaak Liinsoo kohtuväline menetleja – Põhja PP LJVO Hannes Küünarpuu esindaja RESOLUTSIOON
2. Jätta Jaak Liinsoo kaebus rahuldamata.
3. Jätta muutmata Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 26.02.2007.a. otsusega J. Liinsoole määratud karistus: rahatrahv 100 trahviühikut (6 000 krooni) ja lisakaristus: juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahvi on võimalik tasuda ositi, s.o. 3 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest (s.o. 2 000 krooni kuus). Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 26.02.2007.a otsusega karistas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar M Heinmäe J. Liinsood liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6 000 krooni ja liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis J. Liinsoo 07.02.2007.a kell 17:37 Harju maakonnas Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee 25,
5. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 75 km/h võrra, sõites kiirusega 171+- 6 km/h, millega rikkus liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid. Kaebaja palub vaidlustatud otsuse tühistada lisakaristuse määramise osas, ei vaidlusta rahatrahvi määramist. Selgitab, et kiiruseületamise põhjuseks oli asjaolu, et ta ei osanud kasutada sõiduauto Audi TT (millega rikkumine toime pandi ning mida ta kasutas esmakordselt) automaatset kiirusehoidjat, kiiruse ületus ei olnud taotluslik. Edaspidi lubab enne sõiduki lisavarustuse kasutamist selle võimalustega põhjalikult tutvuda. Kaebaja leiab, et karistuse määramine antud asjaolude põhjal on põhjendatud, kuid mitte juhtimisõiguse äravõtmisega. Leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on range mõjutusvahend, kuna aga antud juhul oli tegemist pigem rumaluse kui sihiliku allumatusega, puudub vajadus seda laadi distsiplineerimise järele. Palub arvestada, et lisaks õpingutele ülikoolis teenib ta elatist Mustika keskuses asuva kingipoe pidamisega ning töökoht hõlmab ka kauba transportimist varustajate ladudest, mistõttu on juhiload talle vajalikud. Juhtimisõiguse peatamine ei võimaldakas tal isiklikult kauba transpordiga tegeleda. Kaebaja jaoks ei ole juhtimisõiguse olemasolu pelgalt vajalik mugavuse kaalutlusel, vaid elatise teenimise kaalutlusel. Kaebaja leiab, et karistuse määramisel pole asrvestatud PS § 11 proportsionaalsuse põhimõtet, täitevvõimu PS § 13 omavoli keeldu ning arvestada tuleb ka isiku õigustatud huve, milleks on PS § 19 vaba eneseteostus ja § 31 ettevõtlusvabadus. Kohtuliku arutamise põhjendused. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et kaebuse rahuldamiseks pole alust ning mõistetud karistus, s.h. ka lisakaristus tuleb jätta muutmata. Lisakaristuse mõistmine on põhjendatud nii J. Liinsoo süü suurust arvestades, lähtudes karistuse eesmärkidest, aga ka õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Kohtuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud J. Liinsoo poolt toime pandud väärteo ning tema süü mootorsõiduki juhtimises asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 75 km/h võrra, on tõendamist leidnud: liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (seadme lugem 171 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h; juhile on näidatud seadme tabloole fikseeritud näitu); samuti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, kus ta märgib, et sõitis esimest korda ema kasutuses oleva sõiduautoga, tõmbas alla kangi, mis fikseeris kiiruseks automaatselt 200 km/h; kiirust püüdis maha saada nupuga ning ehmatusest ei suutnud koheselt pidurdada. Oma kaebuses märgib J. Liinsoo, et ta polnud sellise süsteemiga tuttav, kuid tehnikahuvist ajendatuna mängis süsteemiga sõidu ajal. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. 3 Liiklusseaduse § 74`22 lg 3 näeb ette karistuse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis, kuid J. Liinsoo ületas lubatud kiirust koguni 75 km/h , mis kahtlemata iseloomustab tema suuremat süüd ja ohtlikkust kõigile kaasliiklejatele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et J.Liinsoo oleks pidanud esmakordselt Audi TT juhtides olema ettevaatlikum, kui näiteks selle korduval juhtimisel, sest auto sõiduomadused olid talle võõrad. Täiesti lubamatu on sõidu ajal tehnikahuvist ajendatuna süsteemiga mängimine ning seda suure liiklusintensiivsusega trassil, kus oht teistele liiklejatele on kahtlemata suurem kui kuskil kõrvalteel. Absurdne on kaebaja väide, et kangide või nuppude vajutamine eesmärgil tundma õppida sõidukile paigutatud lisaseadmeid, ei kujuta hoolimatust kaasliiklejate suhtes. Süsteem tulnuks kaebajal selgeks teha enne sõidu alustamist. Tegemist on J. Liinsoo näol isikuga, keda varem on karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, kuid kes endale vajalikke järeldusi teinud ei ole; samuti on tema suhtes menetluses järjekordne juhtum lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kergendavat asjaolu, s.o. puhtsüdamlikku kahetsust ning märkinud, et raskendavad asjaolud puuduvad. J.Liinsoole võinuks toimepandud väärteo eest määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (12000 krooni) ning juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks, kuid kõiki ta selgitusi ja kergendavat asjaolu on arvesse võetud ning karistus on talle määratud sanktsiooni keskmises määras. Kohus ei näe ühtegi põhjust selle vähendamiseks või lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Õigesti märkis kohtuistungil kohtuvälise menetluse esindaja, et mõistetud karistus ei pea süüdlasele olema võimalikult mugav kanda, vaid peab teda tõsiselt mõtlema ja vajalikke järeldusi tegema panema. Karistuse eesmärgiks peab olema J. Liinsoo suhtes uutest väärtegudest hoidumine, seoses sellega ka teatud kitsenduste talumine. Lisakaristuse määramine on kohtu arvates hädavajalik ka üldpreventiivset eesmärki silmas pidades, kuna lubatud sõidukiiruse ületamine on käeoleval ajal meie riigis üks peamiseid liiklusõnnetuste põhjustajaid. 3-kuuline juhtimiskeeld ei võta J. Liinsoolt ära teenimisvõimalusi, võib talle olla aga ebamugav, sest kasutada tuleb ühistransporti, ümber korraldada oma töö või palgata autojuht jmt. Lubatud sõidukiirust nii olulises määras ületades ei saa rikkujal olla mingit õigustatud huvi, et tema elustiili arvestades talle lisakaristust ei kohaldata. Mõistetud lisakaristus ei riku tema ettevõtlusvabadust ega eneseteostust (nagu on märgitud tema kirjalikus kaebuses). Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS §-st 132 p 1 rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. jätab kohus J. Liinsoo kaebuse Kohtuistungil taotles J. Liinsoo rahatrahvi ositi tasumist 3 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist. Sellele maksmise korrale kohtuväline menetleja vastu ei vaielnud ning kohus leiab, et KarS § 66 lg 2 alusel on see võimalik ja põhjendatud. Kohtunik