4-07-3584 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. august 2007.a Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Väärteoasja number 4-07-3584 (912) kirjalikus menetluses V

§ 79

lg 2 ja lg 3 p 2 Rahuldada osaliselt Marek Suurniidu kaebus Tartu Linnavalitsuse linnakantselei õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialisti Marek Ranne 26.06.2007.a koostatud kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise määruse peale. Tühistada eelnimetatud määruse punkt 3.1. millega jäeti lõpetamata Marek Suurniidu ja Helene Suurniidu suhtes alustatud väärteomenetlus. Juhindudes

§ 191p. 12 Edasikaebamise kord Määrust ei saa vaidlustada määruskaebuse esitamisega.

Asjaolud. 02.01.2007.a esitas Hannes Tammik Tartu Linnavalitsusele avalduse, mille kohaselt , omanik on paigutanud ja hoiab erinevaid ehitusmaterjale ja asju tänava alal ning on piiranud selle eterniitplaatide ja aiavõrguga. Tartu Linnakantselei õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialist Margus Oks alustas 05.01.2007.a väärteomenetluse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 1 tunnustel selle kohta, et selgitada välja eelnimetatud avalduses toodud asjaolud. Esimeseks menetlustoiminguks oli sündmuskoha vaatlus, mille teostas väärteomenetluse peaspetsialist Margus Oks 05.01.2007.a. Järelevalve korras selgitati välja, et, krundi omanikeks on Marek Suurniit ja Helene Suurniit. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna spetsialist Hele Kallion kutsus Hele Saarniidu 12.02.2007.a osakonda seoses heakorraprobleemidega, seoses materjalide ladustamisega. 12.02.2007.a. koostas spetsialist Hele Kallion teatise Marek Saarniidu ja Helene Suurniidu nimele, millega juhtis tähelepanu asjaolule, et ehitusmaterjalid tuleb teisaldada oma kinnistule 01.05.2007.a. hiljemalt Tartu Linnakantselei õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialist Margus Oks saatis 31.05.2007.a. väärteoasjas kutsed Marek Suurniidule ja Helene Suurniidule ilmumiseks 12.juunil 2007.a. kohtuvälise menetleja esindaja juurde menetlusaluse isikuna. Kutsele märgiti väärteoasja number, isiku nimi ja selgitus, kellena isikut välja kutsutakse ja väärteo kvalifikatsioon KOKS § 622 lg 1, mille järgi rikkumist menetletakse. Samuti aeg ja koht, kuhu isik peab tulema. Kutsel on märgitud, et pöördel on trükitud

§ 19tulenevad menetlusaluse isiku õigused ja kohustused.

08.06.2007.a saatis Marek Suurniit elektroonilisel teel järelepärimise Tartu Linnavalitsusele, milles soovib teada, mis asjaoludel, kelle suhtes ja millal on väärteomenetlus algatatud ning milliseid menetlustoiminguid on väärteomenetluse käigus tehtud ning millal. Samuti soovis ta teada, mis eesmärgil temale kutse saadeti. 21.06.2007.a vastas Tartu Linnakantselei õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialist Marek Ranne Marek Suurniidu 08.06.2007.a pöördumisele. Vastuses selgitatakse eelpooltoodud asjaolusid. 25.06.2007.a esitas Marek Suurniit kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, milles vaidlustas Tartu Linnakantselei õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialist Margus Oksa tegevuse ja palus lõpetada tema ja vanaema Helene Suurniidu suhtes ebaseaduslikult toimuv menetlus. 26.06.2007.a koostas Tartu Linnavalitsuse linnakantselei õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialist Marek Ranne kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise määruse, millega jättis Marek Suurniidu 25.06.2007.a kaebus osaliselt rahuldamata. Kohtuväline menetleja tunnistas määruses menetlusaluse isiku õiguste rikkumist osas, et kohtuvälise menetleja ametnik ei ole menetlusaluse isiku tuvastamise järel koheselt teavitanud menetlusalust isikut tema suhtes läbi viidavast väärteomenetlusest, millega rikuti

§ 58lg 2 nõuet.

Samuti ei märgitud kutsele saatmisel kutsumise põhjust, millega rikuti

§ 40lg 2 p 3 nõuet.

Kaebus jäeti rahuldamata selles osas, et lõpetada Marek Suurniidu ja Helene Suurniidu suhtes algatatud väärteomenetlus, kuna väärteoasja lõpetamiseks puudub õiguslik alus. Määruses kirjeldatakse kindlakstehtud asjaolusid, mille kohaselt alustati Marek Saarniidu ja Helene Saarniidu suhtes väärteomenetlust 05.01.2007.a. KOKS § 662 lg. 1 tunnustel 02.01.2007.a. Hannes Tammiku poolt esitatud avalduse alusel. Esimeseks menetlustoiminguks on sündmuskoha vaatlus, mille teostas väärteomenetluse peaspetsialist Margus Oks 05.01.2007.a. Väärteoasi anti edasiseks menetlemiseks linnamajanduse osakonna linnapuhastusteenistusele, kus spetsialist Hele Kallion saatis järelevalvekorras teatisi. 31.05.2007.a. saatis menetlust alustanud peaspetsialist Margus Oks Marek Suurniidule ja Helene Suurniidule kutsed, millel oli märgitud väärteo kvalifikatsioon, mille järgi rikkumist menetletakse. Kutse pöördel oli trükitud

§ 19sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused.

Kaebuse läbivaadanud ametnik leiab, et 05.01.2007.a. alustatud väärteoasja lõpetamiseks puudub õiguslik alus, kuna Hannes Tammikult laekunud informatsiooni kontrollimisel jõudis väärteomenetluse peaspetsialist selgusele, et väärteomenetluse alustamiseks on piisav alus. Väärteo esinemist kinnitab veel hiljem linnapuhastusteenistuse spetsialisti Hele Kallioni poolt järelevalvemenetluse raames 05.02.2007.a. väljastatud teade Marek Suurniidu ja Helene Suurniidu nimele. Väärteo toimepanemist kinnitab Marek Suurniit ka oma kaebuses kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Väärteomenetluse raames käsitletakse ainult konkreetset rikkumist, mis on mingil ajal toime pandud ja selgitatakse välja rikkumisega seotud asjaolud ning võetakse vastu lahend. Lahendi tegemisel peab kohtuväline menetleja lähtuma menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalidest. Kuna menetlusalune isik on veel üle kuulamata, ei saa kohtuväline menetleja teha lahendit, milleks võib olla otsus rahatrhvi määramise kohta või väärteomenetluse lõpetamine

§ 30sätestatud alustel. Väärteo toimepanija poolt rikkumise hilisem kõrvaldamine ei tee olematuks väärteomenetluse alustamise 2

§ 78alusel kaebuse kohtuvälise menetleja 26.06.2007.a määruse peale.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebuse esitamist tingivaks asjaoluks Tartu Linnakantselei õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialist Margus Oksa tegevus seoses Marek Saarniidu ja tema vanaema, Helene Suurniidu suhtes läbiviidava väärteomenetlusega. Kaebuse esitaja sai 08.06.2007 kutse ilmuda 12.06.2007 Margus Oksa juurde seoses tema suhtes alustatud väärteoasja nr 912 arutamisega KOKS § 622 lg 1 järgi. Asjaolust, et kaebuse esitaja suhtes on alustatud väärteomenetlus, tal igasugune informatsioon kuni kutse saamiseni puudus. Selgituse saamiseks pöördus kaebuse esitaja 08.06.2007 e-maili vahendusel Tartu Linnavalitsusse. Vastuse järelpärimisele koostas õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialist Marek Ranne. Marek Ranne 21.06.2007 kirjast sai kaebuse esitaja esmakordselt teada, et Tartu Linnakantselei õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialist Margus Oks on alustanud 05.01.2007 väärteomenetluse (väärteoasi nr 912) KOKS § 662 lg 1 tunnustel selle kohta, et selgitada välja 02.01.2007 Tartu Linnavalitsusele Hannes Tammiku poolt laekunud avalduses toodud asjaolud, et Vapramäe la omanik on paigutanud ja hoiab erinevaid ehitusmaterjale ja asju tänava alal ning on piiranud selle eterniitplaatide ja aiavõrguga. Tõepoolest käis vanaema, Helene Suurniit,

1. veebruaril 2007.a. Tartu Linnavalitsuse linnapuhastusteenistuse spetsialist Hele Kallioni vastuvõtul seoses kinnistul aadressiga paiknevate ehitusmaterjalide teisaldamisega, mis väidetavalt paiknesid osaliselt väljaspool kinnistu piire. Vastavalt Hele Kallioniga saavutatud kokkuleppele määrati kohustuse täitmise tähtajaks
2. mai
3. Seejuures ei maininud ka Hele Kallion kordagi seda, et Helene Suurniit kutsuti välja seoses tema suhtes läbiviidava väärteomenetlusega. KOKS § 662 lg 1 näeb ette karistuse heakorra eeskirja rikkumise eest. Seejuures puudub igasugune viide vastava eeskirja konkreetsele punktile, mida väidetavalt rikutud on. Samas ei nõustu kaebuse esitaja viitega väidetavale rikkumisele ja põhjendab seda alljärgnevaga. Kinnistu eelmine omanik Jakob Suurniit piiras kinnistu aiaga vastavalt tema teadmisele krundi piiri paiknemisest. Maa erastamisel avaldas ta tahet, et kinnistuga piirnev haljasala saaks liidetud tema krundiga. Peale erastamist ta eeldas, et tema tahe võeti arvesse. Külastades Hele Kallioni
4. veebruaril 2007, sai Helene Saarniit teada, et tegelikkuses liideti krundile juurde vaid enamus taotletud haljasalast. Ülejäänud osa jäi väidetavalt linnale. Jakob Suurniit kasutaski heauskselt kogu haljasala vastavalt tema teadmisele tegelikust krundi piirist. Linnavalitsus ei olnud tolle hetkeni esitanud pretensioone, ega ka praegu, väidetava linna maa kasutamise kohta. Oluline on seejuures märkida, et Jakob Suurniit hooldas kogu aeg kinnistut piirides, mille ta teadis talle kuuluvat. Peale Jakob Suurniidu surma 2006.a. said kõnesoleva kinnistu omanikeks Helene ja Marek Suurniit, kes jätkasid kinnistu hooldamist ning olid heauskselt veendunud, et krundi tegelik piir on tähistatud olemasoleva aiaga. Hele Kallioniga kokku lepitud ehitusmaterjalide lõplik teisaldamine lükkus teatud objektiivsetel põhjustel mai teisele nädalale. Samaaegselt ehitusmaterjalide teisaldamisega paigaldati ka uus võrkaed, kuna menetlusalused isikud soovisid krunti piirava aia viia vastavusse tegeliku krundi piiriga. Selleks otstarbeks sai tellitud aia paigaldamine, mis aga nihkus edasi, kuna ehitusmaterjale teisaldama pidav isik ei leidnud vajalikku transporti ning aeda paigaldama pidanud töömehed ei saanud liigse hõivatuse tõttu koheselt tulla aeda paigaldama. Aia puudumine oleks andnud võimaluse võõrastele isikutele viibida ilma loata kinnistul ning omandada seal olevat vara. Kuni juuni alguseni ei olnud ei menetlusalused isikud, teadlikud nende suhtes alustatud väärteoasjast. Arvestades eelpoolkirjeldatud asjaolusid on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtuvälise menetleja määrus, millega jäeti tema kaebus osaliselt rahuldamata, rikub jätkuvalt ja oluliselt tema seaduslikke õigusi. Olukorras, kus kohtuväline menetleja on tunnistanud oma rikkumisi, mis on väldanud ligi pool aastat, on ebaõiglane jätkata menetlust väidetava rikkumise suhtes, mis on kaotanud kaebuse esitamise ajaks igasuguse aktuaalsuse. Kaebuse esitaja ei nõustu kaevatavas määruses toodud seisukohaga, et ilma teda kohale kutsumata ei ole võimalik ebaseaduslikult 3

§ 30

lg 1 p 1 ette võimaluse juba alustatud väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kahjuks puuduvad andmed, kas kohtuväline menetleja on sellist võimalust kaalunud, kuid Marek Ranne poolt saadetud kirjas kinnitatakse jätkuvalt, et ilmumine on hädavajalik ja samas ka kohustuslik, et menetleja saaks protokollida ütlused asjaolude väljaselgitamiseks ja väärteomenetluses otsuse tegemiseks. Tulenevalt eelnevast kaebuse esitaja palub: tunnistada õigusvastaseks kohtuvälise menetleja toimingud Marek ja Helene Suurniitu puudutavas väärteoasjas nr 912 ning lõpetada tema ja vanaema Helene Suurniidu suhtes ebaseaduslikult toimuv menetlus. Kuni kaebuse läbivaatamiseni ja asja sisulise lahendamiseni palub kaebuse esitaja peatada kohtuvälise menetleja edasised menetlustoimingud. Kohtu seisukoht. Kohtunik, läbi vaadanud kaebusega kohtuvälisele menetlejale saadetud materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud osaliselt.

§ 79lg.

3 järgi kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.

§ 79lg.

4 järgi kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või menetlustoimingu peatada.

§ 79lg.

3 sätestab, millise lahendi võib kohus

§ 78alusel kohtule esitatud kaebuse lahendamisel teha.

Seega ei ole kohtul seaduslikku alust väärteomenetluse kohtuvälise menetluse staadiumis otsustada väärteomenetluse lõpetamist. Haldusorgani toiminguid tunnistatakse õigusvastasteks Haldusõigusrikkumiste seadustikus ettenähtud korras. Läbivaadatav kaebus on

§ 78

alusel esitatud väärteomenetluses ning esitatud kaebust lahendades võib kohus tunnistada isiku õiguste rikkumist, kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, kaebuse rahuldada täielikult või osaliselt või jätta kaebus rahuldamata. 26.06.2007.a. määruses on õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialist väärteomenetluse seadustikust tulenevalt õigesti hinnanud väärteomenetluses kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist ning tunnistanud menetlusaluse isiku õiguste rikkumist

§ 40lg.

2 p. 3 ja § 58 lg. 2 nõuete rikkumisega.

§ 58lg.

1 järgi väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga.

§ 58lg.

2 järgi esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le

1. Vaidlustatava määruse andmetel on esimeseks menetlustoiminguks olnud sündmuskoha vaatlus 05.01.
2. Kaebusega koos kohtule esitatud materjalides puudub sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest on alust järeldada, et sündmuskoha vaatlusel on menetlustoimingu protokoll

§ 49ettenähtud korras koostamata.

Menetlusdokumenti koostamata ja menetlusaluse isikule õigusi selgitamata jätmisega ei ole alust järeldada väärteomenetluse alustamist

§ 58lg.

1 alusel. Kohus tuvastas kaebust lahendades kohtuvälise menetleja rikkumise laiemas ulatuses.

§ 40lg.

2 p. 6 järgi menetlusaluse isiku kutsumise korral isikule saadetav kutse sisaldab tema õigused ja kohustused vastavalt

§-le

1. Vaidlustatud määruse koostaja on õigesti leidnud, et Margus Oksa poolt Marek Suurniidule saadetud kutsel on jäänud märkimata kutsumise põhjus. Tähelepanuta on jäänud, et väärteoasja kvalifikatsiooniks on märgitud KOKS § 622 lg.
2. Kohtule kontrollimiseks saadetud materjalidest nähtub, et kutse sisaldab märget: menetlusaluse isiku õigused ja kohustused vastavalt

§ 19on trükitud kutse pöördel. Kutse 4

§ 78lg.

4 järgi maakohtule esitatud kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Kohus teeb järeldused kaebusega koos kohtule esitatud materjalide alusel ja nende hindamisel. Pärast kutse saamist pöördus kaebuse esitaja 08.06.2007 kohtuvälise menetleja poole ja päris kutsumise põhjuste üle. Samuti teatas ta kutsel märgitud ajaks, 12.06.2007 ilmumata jäämisest. Vastuse järelepärimisele sai ta 21.06.2007, milles teatatakse muu hulgas väärteoasja kvalifikatsiooniks KOKS § 662 lg. 1. Eeltoodust järeldub, et lisaks menetlusalusele isikule õiguste selgitamata jätmisega on rikutud

§ 19lg.

1 p-des 1, 4, 5 ja 6 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi, mille järgi menetlusalusel isikul on õigus: teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; teada menetlustoimingu eesmärki; tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Materjalidest tuleneb, et väidetava esimese menetlustoimingu eesmärk oli Hannes Tammiku avalduse lahendamine. Millised olid avaldaja huvid ja millisel õiguslikul alusel avalduses kirjeldatud asjaolude alusel väärteomenetlust alustati, materjalidest ei selgu. Kohtuväline menetleja reageeris avaldusele õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialist väärteomenetluse alustamisega pärast kohapeal käimist. Viimasele toimingule on vaidlustatud määruses antud seaduslikul alusel põhjendatud hinnang: menetlusaluse isiku õiguste rikkumine. Kui esitatud avaldust käsitleda

§ 59lg.

1 tähenduses väärteoteatena, ei kohusta teade väärteomenetluse alustamist, vaid paneb

§ 5lg.

1 järgi kohtuvälisele menetlejale kohustuse hinnata asjaolusid ja tagada menetlusaluse isiku õiguste realiseerimine. Kohtuvälise menetleja erinevad esindajad on väärteomenetluses kaebuse esitajale teatanud tema suhtes menetletava väärteoasja kvalifikatsiooni seaduse erinevate paragrahvide järgi. KOKS § 62 sätestab omavalitsuste koostöövormid. Samas seaduses ei ole paragrahve 62 ülamärgiga. KOKS § 662 lg. 1 järgi on ette nähtud vastutus heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest. Kaebusega koos kohtule esitatud materjalid kinnitavad kaebuse esitaja väiteid selles, et temale on teadmata, millise seaduse või seaduse alusel kehtestatud eeskirja rikkumist temale ja tema vanaemale ette heidetakse. Vastutusest väärteomenetluses on alust rääkida alles pärast seaduse või selle alusel kehtestatud õigusnormi rikkumise, õigusvastasuse tuvastamist. 26.06.2007.a koostatud kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise määruse punktist 3.1., millega jäeti lõpetamata Marek Suurniidu ja Helene Suurniidu suhtes alustatud väärteomenetlus, tuleneb kohtuvälise menetleja seisukoht väärteokoosseisu tunnuste tuvastamisest ja seoses sellega menetluse jätkamise vajalikkusest. Nii määruse otsustusest kui ka põhjendustest järeldub, et väärteokoosseis on tuvastatud ning võimalikud alternatiivid on süüdlaste karistamine või väärteomenetluse lõpetamine

§ 30

alusel.

§ 75järgi on kohtuvälise menetleja pädevuses väärteomenetluse lõpetamine.

Kohtuvälise menetleja kohustus on tuvastada väärteokoosseis ja väärteomenetlust välistavad asjaolud. Teos väärteotunnuste puudumisel tuleb

§ 29lg.

1 p. 1 alusel väärteomenetlus jätta alustamata ja alustatud väärteomenetlus lõpetada.

§ 30lg.

1 alusel menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel või väärteoga tekitatud kahju hüvitamise korral. Väärteotunnuste olemasolul on kaalumisel määruses nimetatud võimalikud alternatiivid: otsuse tegemine või väärteo lõpetamine

§ 30alusel.

Kohus on kaebusega koos esitatud materjalide alusel jõudnud järeldusele, et kohtuväline menetleja kogub väärteomenetluses veel tõendeid ja ta ei ole seetõttu saanud veel võtta seisukohta väärteokoosseisu tõendatuses ega jõudnud järeldusele, kas menetlusaluste isikute tegevuses esinevad või puuduvad väärteo tunnused. Määruse põhjendustes märgitakse, et väärteomenetluse raames käsitletakse ainult konkreetset rikkumist, mis on mingil ajal toime pandud. Eeltoodust järeldub ka vajadus tõendada väärteo toimepanemise aega, mis on 5

§ 64

järgi kohtuväline menetleja lähtub tõendeid kogudes

5. peatüki sätetest.

§ 31lg.

1 järgi tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid

5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

§ 31lg.

2 järgi kohtuvälisel menetlejal ja kohtul on õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult väärteoasja lahendamiseks vajaliku dokumendi, eseme või muu objekti esitamist. Vaidlustatud määruse ja kaebuse andmetel ei ole vaidlust selles, et pärast peaspetsialisti Margus Oksa käimist aadressil, on toimunud järelevalvemenetlus. Järelevalve menetlust kinnitavad linnapuhastusteenistuse spetsialisti Hele Kallioni koostatud teatised. Tõendite kogumise korda ja menetlusaluste isikute õiguste rikkumist arvestades ei ole põhjendatud kaevatavas määruses esitatud väide, et rikkumine tuvastati järelevalvemenetluse raames. Esitatud materjalidest järeldub, et järelevalvemenetluse käigus on olukord muutunud. Kuigi järelevalvemenetluses esines tähtajast mittekinnipidamine, on materjalidest alust järeldada, et enne peaspetsialisti Margus Oksa poolt kutse saatmist oli menetlusaluste isikute poolt loodud eeskirjadele vastav olukord. Kohtuvälisel menetlejal tuleb hinnata asjaolusid ja võtta seiskoht väärteomenetluse alustamise või selle jätkamise põhjendatuses. Kaevatavas määruses on põhjendatult tehtud menetlust läbiviivale ametnikule korraldus väärteomenetluse läbiviimiseks väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras.

§ 5lg.

1 järgi kohtuväline menetleja ja kohus on kohustatud: 1) selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; 2) tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta; 3) võimaldama käesoleva seadustiku § 19 lõigetes 2 ja 3 ning § 22 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud alustel ja korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja seaduslik kohustus tagada menetlusaluse isiku õiguste realiseerimine. Kaevatava määruse koostaja on põhjendatult leidnud, et menetlusaluse isiku õiguste rikkumisega hoiti teda kõrvale väärteoteates märgitud asjaolude kontrollimisel sündmuskoha vaatlusest. Kutse menetlusaluse isiku menetlusse kaasamiseks saadeti temale liigi viis kuud hiljem ja selle toimingu tegemisel rikuti menetlusaluse isiku õigusi. Nendest asjaoludest järeldub, et menetlusalust isikut hoiti pikka aega menetlusest eemal.

§ 58

mõtte kohaselt alustatakse väärteomenetlust menetlusaluse isiku menetlusse kaasamisega. Menetlusaluse isiku menetlusse kaasamine ei välista paralleelselt toimuvat järelevalvemenetlust.

§ 19lg.

4 järgi menetlusalune isik on kohustatud: 1) menetleja kutsel ilmuma, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud; 2) täitma menetleja seaduslikke korraldusi. Menetlusaluse isiku ilmumine menetleja juurde on vajalik kaebuse esitaja õiguste realiseerimiseks ja asja lahendamiseks. Kohtuväline menetleja on tunnistanud menetlusaluse isiku õiguste rikkumist. Kuigi kohus tuvastas õiguste rikkumist laiemas ulatuses, on menetlusaluse isiku õiguste rikkumist võimalik kõrvaldada kohtuvälisel menetlejal. Nendel põhjustel ei ole kohtul vajadust kaebust lahendades tunnistada

§ 79lg.

3 p. 2 alusel isiku õiguste rikkumist. Kohtunik leiab, et eelpoolkirjeldatud rikkumiste kirjeldamine juhib kohtuvälist menetlejat väärteomenetluse nõuete järgimisele. Kohus ei tuvastanud kaebuse lahendamisel ka neid asjaolusid, mis

§ 79lg. 4 järgi tooksid kaasa vaidlustatud määruse peatamise vajaduse. Kohtunik 6