← Eesti

4-06-1911\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-06-1911 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni esindajad J S , R R ja E L Kaebuse esitaja OÜ Hiiu Autotrans esindajad H E ja A P Väärteo asi OÜ Hiiu Autotrans´i kaebus Keskkonnaispektsiooni
  2. aprilli
  3. a. otsuse väärteoasjas nr. Hi-7-11/06-00843 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
  4. juuni 2007.a. Kaebuse eitaja OÜ Hiiu Autotrans – registrikood 10366083, asukoht Rookopli 17, 92413 Kärdla RESOLUTSIOON
  5. Kaebus rahuldada.
  6. Tühistada Keskkonnainspektsiooni
  7. aprilli
  8. a. otsus väärteoasjas nr. Hi-7-11/06-00843 VTMS § 29 lg. 1 p. 1 ja 5 alusel Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse, arvates kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati OÜ Hiiu Autotransi Jäätmeseaduse § 120 lg. 2 alusel rahatrahviga 3000.- krooni suuruses summas, kuna äriühing likvideeris
  9. juulist kuni
  10. oktoobrini
  11. a. Hiiumaa Pühalepa vallas Kapastos endist Hiiu KEK-i asfaltbetoonitehast. Mahutite ja ehitiste likvideerimise käigus käideldi naftasaadusi, naftasaadustega reostunud pinnast, metalli- ja ehitusjäätmeid OÜ Hiiu Autotrans huvides, kuna jäätmekäitlus on üks firma majandustegevuse haru. Naftasaadusi ja muid jäätmeid töötles kaebuse esitaja bioloogiliselt komposteerimisväljakul, kuid väljaku kasutamiseks bioloogiliseks töötluseks puudus OÜ-l Hiiu Autotrans keskkonnaministri poolt antud tegevust lubav ohtlike jäätmete käitluslitsents lähtuvalt JS § 99 lg. 1 nõuetest. OÜ Hiiu Autotrans omas
  12. a. küll ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nr. 0085, kuid litsentsis lubatud tegevuste hulgas ei olnud jäätmete bioloogilist töötlemist (D8). Samuti ei olnud ohtlike jäätmete bioloogiline töötlus reglementeeritud äriühingule väljastatud jäätmeloaga nr. HI
  13. Eelmärgitud tegevusega eiras OÜ Hiiu Autotrans Jäätmeseaduse §-de 28 lg. 1 ja 99 lg. 1 nõudeid. KAEBUSE ESITAJA VÄITED OÜ Hiiu Autotrans karistusega ei nõustu. Tema arvates vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg. 1 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel tegude eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. KarS § 2 lg. 2 sätestab vastutuse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle teo toimepanemises süüdi. Keskkonnainspektsiooni poolt OÜ-le Hiiu Autotrans koostatud väärteoprotokollis ei ole näidatud, kas ja milline äriühingu organ või juhtivtöötaja pani toime süülise ja õigusvastase teo, mis oleks OÜ Hiiu Autotrans huvides. Seetõttu ei ole võimalik otsustada juriidilise isiku vastutuse küsimust. OÜ Hiiu Autotrans arvates puudub temale
  14. märtsil
  15. a. koostatud väärteoprotokollis väärteo kirjeldus nagu nõuab VTMS § 69 lg. 2 p.
  16. JS § 28 lg. 2 paneb jäätmeid üleandvale isikule hoolsuskohustuse, veendumaks kas jäätmete vastuvõtjal on jäätmeluba. Jäätmete vastuvõtjana ei saanud OÜ Hiiu Autotrans sellist hoolsuskohustust rikkuda. OÜ Hiiu Autotransi arvates ei ole Keskkonnaispektsioon ka kindlaks teinud, kas endise asfaltbetoonitehase likvideerimisel toimetati komposteerimisväljakule ohtlikke jäätmeid. Väärteoprotokollist ei nähtu, miks protokolli koostaja liigitab komposteerimisväljakule viidud jäätmed Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 102 kinnitatud „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ järgi ohtlike jäätmete hulka jaotiskoodidega 16 07 08 ja 17 05 03, jättes välja teised mitteohtlike jäätmete koodid. Väärteomenetluses pole kindlaks tehtud, kas endise asfaltbetoonitehase likvideerimisel komposteerimisväljakule veetud jäätmed kuulusid bioloogilisele töötlusele. Kui nad ei kuulunud bioloogilisele töötlusele, ei saa kaebuse esitajat süüdistada ka jäätmete loata bioloogilises töötlemises. Peale selle pole üldse kindlaks tehtud, et OÜ Hiiu Autotrans oleks teostanud jäätmete bioloogilist töötlust - D
  17. Peale selle väidab kaebuse esitaja , et tema väärtegu on ka aegunud. Väärteoprotokoll OÜ Hiiu Autotransi väidetava õigusrikkumise kohta koostati
  18. märtsil
  19. a. , mille kohaselt toimus ohtlike jäätmete ladustamine ja töötlemine äriühingu poolt
  20. juulist kuni
  21. oktoobrini
  22. a. VTMS § 29 lg. 1 p. 5 kohaselt tuleb menetlus lõpetada kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud ja KarS § 81 lg. 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Seetõttu palub kaebuse esitaja käesolevas asjas väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg. 1 p. alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu ja täiendavalt kohaldada aegumist VTMS § 29 lg. 1 p. 5 alusel. KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUVÄITED Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt ei seisne OÜ Hiiu Autotrans õigusrikkumine ainult selles, et ta vedas
  23. juulist kuni
  24. oktoobrini
  25. a. asfaltbetoonitehase likvideerimisel tekkinud jäätmeid tema valduses olevale komposteerimisväljakule, vaid kuna komposteerimisväljakul toimub jäätmete bioloogiline töötlemine väga pikka aega, siis ei ole see ka tänaseks lõppenud ja õigusrikkumine kestab aina edasi. Seetõttu ei saa olla ka väärteo aegumist. Keskkonnaispektsioon lasi OÜ Keskkonnauuringute Keskuse laboris uurida Käina prügila komposteerimisplatsilt võetud pinnaseproove veel
  26. mail
  27. a. ja analüüsi tulemusena mõõdeti jäätmete hulgaks 9300 mg/kg, mis ületab lubatud piirarvu 5000 mg/kg kohta peaaegu kahekordselt. Kuna kompostiauna on veel
  28. juunil
  29. a. lisatud uusi jäätmeid, siis ei ole reoainete lagunemisprotsess lõppenud ning see kinnitab kohtuvälise menetleja arvates fakti, et naftaproduktide lagunemisprotsess kestab kindlasti üle aasta. Kui OÜ Hiiu Autotrans segas aunas kokku nii
  30. a. kui ka
  31. a. komposteerimisväljakule toimetatud jäätmed, siis on toimunud jäätmete bioloogiline mõjutamine kogu aunas olevale kompostile. Äriühing saaks väita, et nendele süüks arvatud tegevus lõppes
  32. a. sügisel ainult siis, kui nad oleksid tollal võtnud aunast proovid, lasknud neid akrediteeritud laboris hinnata ja neist oleks nähtunud, et orgaaniline aine aunas on lagunenud. OÜ Hiiu Autotrans aga selliseid tõendeid esitanud ei ole. OÜ Hiiu Autotrans on ise väitnud, et on Käina prügila komposteerimisplatsile jäätmeid ladustanud rohkem kui ühel korral. Seega on ta komposteerimist teostanud ja sellega rikkunud keskkonda ning peab selle eest vastutust kandma. Kuna jäätmete töötlemise bioloogiline protsess on väga pikaajaline siis ei ole see veel praegugi lõppenud. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas poolte ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et OÜ Hiiu Autotrans likvideeris tõesti
  33. juulist kuni
  34. oktoobrini Hiiumaa Pühalepa vallas Kapastos asuvat endist Hiiu KEK-i asfaltbetoonitehast, mille käigus käideldi ka naftasaadusi, naftasaadustega reostunud pinnast ning metalli- ja ehitusjäätmeid, mis ladustati Käina prügila komposteerimisplatsile. OÜ-l Hiiu Autotrans komposteerimisväljaku kasutusluba aga puudus. Ohtlike jäätmete käitlemine on lubatud ainult isikutele, kellele on keskkonnaministri poolt väljastatud vastav käitluslitsents lähtuvalt JS § 99 lg. 1 nõuetest. OÜ Hiiu Autotrans omas
  35. a. küll ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nr. 0085, kuid litsentsis lubatud tegevuste hulgas ei olnud ohtlike jäätmete bioloogilist töötlemist – D
  36. Samuti ei ole ohtlike jäätmete bioloogiline töötlus reglementeeritud äriühingule väljastatud jäätmeloaga nr. HI
  37. Väärteoprotokollis on märgitud, et jäätmete käitlejale kahjunõuet et esitata. Seda aga ei saakski teha, sest mingit kahju protokollis välja toodud ei ole. Otsuses on kergendavate asjaoludena ära toodud, et reostuse likvideerimine toimus AS Maves järelevalve all ning Hiiumaa keskkonnateenistuse töötajate teadmisel ja kooskõlastusel. Endise Hiiu KEK-i Asfaltbetoonitehase likvideerimist Kapastos finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus lepingu nr. 04-04-3/39 alusel. Projekti täitmise lõpparuandele on alla kirjutanud Hiiumaa keskkonnateenistuse spetsialist, kelle hinnangul on OÜ Hiiu Autotrans töö teostanud korrektselt. Hiiumaa keskkonnateenistuse juhataja Rein Urmani kinnitusel lubati OÜ-l Hiiu Autotrans komposteerimisväljakule ladustada 3 – 4 m3 reostunud pinnast. Eelnevast järeldub, et OÜ Hiiu Autotrans oli oma tegevuse kooskõlastanud kohaliku keskkonnateenistusega, teostas oma tööd korrektselt ja mingit kahju keskkonnale ei tekitanud. Väärteoprotokollist ei nähtu, et asfaltbetoonitehase jäätmed oleksid olnud ohtlikult saastunud, sest seda ei ole Keskkonnainspektsiooni poolt kontrollitud, vaid nende arvamus on lihtsalt hinnanguline. Väärteoprotokollist ei nähtu, miks kohtuväline menetleja liigitab protokollis nimetatud jäätmed ohtlike ja OÜ Hiiu Autotrans poolt ilma loata käideldatavateks. Kohtuväline menetleja on käesolevas asjas protokolli koostanud
  38. märtsil
  39. a. ja teinud otsuse
  40. aprillil
  41. a., tuginedes OÜ Hiiu Autotrans esindaja ja vedajatest isikute tunnistusele, et äriühing likvideeris
  42. juulist kuni
  43. oktoobrini
  44. a. asfaltbetoonitehast ja vadas sealt pinnast Käina prügila komposteerimisväljakule. Mingeid tõendeid pinnase saastamise kohta Keskkonnaispektsioonil esitada ei ole. Tema väide, et proovid oleks pidanud võtma käitleja ja tõendama pinnase saaste olemasolu või puudumist, on vastuolus süütuse presumptsiooniga ja süü tõendamise kohustus lasub ikkagi menetlejal, mitte süüdistataval. Kohtuväline menetleja võttis Käina prügila komposteerimisplatsilt pinnaseproove alles
  45. mail
  46. a. , mis osutusid OÜ Keskkonnauuringute Keskuse labori analüüsides ülearu saastunuks, kuid vahepeal oli prügila komposteerimisväljakule veetud uusi jäätmeid vähemalt
  47. juunil
  48. a. Seega ei ole käesoleva aasta kevadel tehtud uuringute tulemusel võimalik tõestada, et ka
  49. aastal Käina prügilasse veetud pinnas oli ohtlikult saastunud. Seega ei ole kohtuväline menetleja tõendanud kaebuse esitaja süüd, ilma süüta aga ei saa kedagi karistada. Väärteoprotokollis ega otsuses ei ole märgitud, et saastumine kestaks ja väärtegu oleks jätkuv või vältav. Protokollis on märgitud ja otsuses süüdistatakse OÜ Hiiu Autotransi saastunud pinnase käitlemises
  50. juulist kuni
  51. oktoobrini
  52. a. ega ole öeldud, et rikkumine kestaks või oleks tuvastatav ka
  53. märtsil või
  54. aprillil
  55. a. Seega on OÜ-le Hiiu Autotrans süüks arvatavast teost ikkagi möödas üle kahe aasta ja KarS § 81 lg. 3 alusel võib lugeda selle väärteo aegunuks. OÜ Hiiu Autotransi süüdi tunnistamiseks oleks Keskkonnateenistus pidanud teostama õigeaegset järelevalvet, võtma koheselt pinnaseproovid ja tõestama korrektselt menetlusaluse süü, mida aga käesolevas asjas tehtud ei ole. Ainult hinnangutele ja aastatetagustele arvamustele tuginedes ei saa kedagi süüdi mõista. Pealegi on nüüd tagantjärele võimatu tõendada, kas ja kui saastunud oli komposteeritav pinnas enne kui komposteerimisplatsile
  56. a. uusi jäätmeid juurde veeti. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 132-134 ja 155, rahuldab maakohus OÜ Hiiu Autotrans kaebuse , tühistab Keskkonnainspektsiooni
  57. aprilli
  58. a. otsuse väärteoasjas nr. Hi-7-11/06-00843 ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg. 1 p 1 ja 5 alusel. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.