← Eesti

4-07-573\2

4-07-573 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-573 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Eveli Kallion Kohtuistungi toimumise aeg 25.05.2007.a Väärteoasi Reigo Põldme kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 14.01.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314,06,028979 liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 7417 lg 1 järgi Kaebuse esitaja Reigo Põldme (isikukood 36905020277; XXXXXX; töötab komplekteerijana AS-s Würth) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Reigo Põldme kohtuväline menetleja – PP LJVO Küünarpuu esindaja Hannes RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada R. Põldme kaebus osaliselt.
  3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 14.01.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,06,028979 osaliselt Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel määratud lisakaristuse ning R. Põldmele mõistetud rahatrahvide tasumise osas: 2.
  4. määrata lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks; 2.
  5. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahve kogusummas 12 000 krooni on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 1 200 krooni igas kuus. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik. 14.01.2007.a otsusega karistas Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel R. Põldme’t liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni, liiklusseaduse § 7419 lg 2 lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni. Otsuse kohaselt juhtis R. Põldme 19.12.2006.a kell 20:30 Harju maakonnas Keila linnas Paldiski mnt. mootorsõidukit alkoholijoobes, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, antud nõuete rikkumise tõttu sõitis otsa pargitud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Sampo Pangale ja K. Veiler’ile. Oma tegevusega rikkus R. Põldme liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 123 nõudeid. Kaebuse esitaja R. Põldme palus kohtuistungil vaidlustatud otsuse tühistada lisakaristuse määramise osas, kuna teo toimepanemise ajal polnud tal ühtegi kehtivat karistust ning juhtimisõigusest ilmajätmine ei võimalda tal õigeaegselt tööle jõuda. Ladu kus ta töötab, asub Assakul. Samuti taotles ta rahatrahvi ositi tasumist ning kinnitas, et on võimeline kuus maksma 1 200 krooni ning mõistetud trahvi tasumist taotles ta määrata kümnele kuule. Kirjalikus kaebuses palus ta tühistada otsuse LS § 7419 lg 1 ja lg 2 järgi määratud karistuse osas ning väitis, et pole autot juhtinud joobeseisundis. Kohtus ta selles osas oma kaebusest loobus, tunnistas oma süüd ka joobes juhtimises ja väitis, et kaebust koostanud jurist oli temast valesti aru saanud ega tutvunud kõigi asja materjalidega. Kohtuliku arutamise põhjendused. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud R. Põldme poolt toime pandud väärteod ning R. Põldme süü on lisaks oma süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud kohtuistungil kontrollitud tõenditega: liiklusõnnetuse aktiga, Koit Veileri ütlustega, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriistaga, R. Põldmäe enda ütlustega 20.12.06.a., kus ta kinnitas, et enne auto teisaldamist oli ta joonud 200 grammi konjakit. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus R. Põldme süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning ohustab nii süüdlast ennast kui kõiki teisi isikuid ning sellise teo eest lisakaristuse mõistmine on põhjendatud mitte ainult teo raskust arvestades, vaid on vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Ei rahatrahvi ega ka lisakaristus joobes juhtimise eest ei ole kohtuväline menetleja määranud sanktsiooni ülemmääras ning see on põhjendatud, sest teo toimepanemise ajal ei olnud R. Põldmel ühtegi kehtivat karistust. 3 Rahatrahvide suurusele kaebaja vastuväiteid ei esitanud ning kohus peab mõistetud rahatrahvide määra põhjendatuks. Samas leiab kohus, et R. Põldmele mõistetud lisakaristuse pikkust on võimalik vähendada, sest oma süüd on ta tunnistanud, oma käitumise hukka mõistnud ning toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud. Ka teo toimepanemise asjaolud näitavad, et rooli istudes polnud tal kavatsust ette võtta pikemat sõitu, soov oli autot teisaldada ehk sõita lühike maa. Kohtus peab põhjendatuks lisakaristuse määramist sanktsiooni alammääras – s.o. juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Põhjendamatuks peab kohus aga kaebaja väiteid, et juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab ta töökoha ning paneb raskesse seisu kogu perekonna. Ta ei esitanud kohtule andmeid selle kohta, et tööle Assakule poleks võimalik jõuda ühiskondliku transpordiga. Ühistransport on kahtlemata ebamugavam ja aeganõudvam, kuid õiguskorra kaitsmise huvid kaaluvad üles isiku isiklikud mugavused. Arvestades R. Põldme perekondlikku olukorda, seda, et elatist maksab ta kolmele lapsele, on põhjendatud tema taotlus mõistetud rahatrahvi tasumiseks ositi, s.o. võrdsetes osades 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist. Seega tühistab kohus vaidlustatud otsuse osaliselt ning seda R. Põldmele mõistetud lisakaristuse pikkuse osas ning mõistetud rahatrahvide tasumise osas, võimaldades KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahve tasuda ositi 10 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.