4-07-369\2

4-07-369 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-369 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Eveli Kallion Kohtuistungi toimumise aeg 25.05.2007.a Väärteoasi Nikolai Verhovitš’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 28.12.2006.a otsusele väärteoasjas nr 2314,06,027378 liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 7435 lg 1 järgi Kaebuse esitaja Nikolai Verhovitš (isikukood 35902220239; keskharidusega; elukoht XXXXX); töötab autojuhina J. Trans & Logistic OÜ-s) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Nikolai Verhovitš kohtuväline menetleja – PP LJO Küünarpuu esindaja Hannes RESOLUTSIOON Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 28.12.2006.a otsus väärteoasjas nr 2314,06,027378 lisakaristuse (kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine) määramise osas; mõistetud rahatrahvide osas jätta otsus muutmata. Mitte ära võtta Nikolai Verhovitš’ilt sõiduki juhtimisõigust. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolt seisukohad 28.12.2006.a otsusega karistas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar V. Vane N. Verhovitš’it liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 10 500 krooni, liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ning liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1 500 krooni. Otsuse kohaselt juhtis N. Verhovitš 07.12.2006.a kell 01:45 Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas Peterburi maanteel mootorsõidukit alkoholijoobes ning sõitis „Ühesuunaline tee“ tähistatud teel vastu lubatud sõidusuunda, millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1; § 5 ja lisas 2 toodud nõudeid. Kaebuse esitaja N. Verhovitš palub vabastada teda lisakaristusest. Ta tunnistab oma süüd väärtegude toimepanemises ja kahetseb tehtut, kuid palub arvestada, et tööülesannete täitmisel ettevõttes Trans ja Logistic on autojuhiload tema jaoks esmatähtsad – nendest ilmajäämisel kaotaks ta töökoha. Juhiload on tal aastast
2. aastat ning tal ei ole ühtegi kehtivat karistust. Abikaasa palk on 3000 krooni kuus ning töökoha kaotuse korral satuksid nad raskesse majanduslikku olukorda. Samuti on tema ülalpidamisel alaealine laps ning vaja on aidata ema, kes on raske puudega (sellekohased tõendid opn kohtule esitatud). Kohtuistungil avaldas N. Verhovitš, et alustas koheselt pärast politsei poolt vormistatud otsuse kättesaamist rahatrahvide tasumist ning käesolevaks ajaks on mõistetud rahatrahvidest tasutud 10 000 krooni, tasumata on veel 2000 krooni. Rahatrahvi ositi tasumist seetõttu enam ei taotle (selline taotlus oli esitatud kirjalikus kaebuses). Kohtuvälise menetleja esindaja tunnistab, et kaebuse esitaja on tasunud 10 000 krooni, kuid vaidleb lisakaristuse muutmisele vastu. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et kaebuse esitajal kehtivad karistused puuduvad ning on seetõttu määranud rahatrahvid keskmises määra, juhtimisõiguse on ära võtnud miinimummääras. Leiab, et tegemist on ühiskonnaohtliku õiguserikkumisega, millega seatakse ohtu nii enda kui teiste isikute elu ja tervis, mistõttu ei pea põhjendatuks juhtimisõigust mitte ära võtta. Kohtuliku arutamise põhjendused. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et kaebuse võib rahuldada lisakaristuse määramise osas ja mitte ära võtta Nikolai Verhovitšilt sõiduki juhtimisõigust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on N. Verhovitš’i poolt toime pandud väärteod õigesti kvalifitseerinud ning määranud karistuseks rahatrahvid keskmises määras, juhtimisõiguse on ära võtnud miinimummääras, s.o 3 kuuks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb hinnata nii N. Verhovitši süü suurust, kui ka teda iseloomustavaid andmeid ning muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel. 3 Erinevalt kohtuvälisest menetlejast peab kohus vastutust kergendavaks asjaoluks N. Verhovitši süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtu arvates on see väljendanud mitte ainult sõnades, vaid ka kaebaja tegudes, kes sõltumata kaebuse esitamisest alustas koheselt rahatrahvide tasumist. Joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt on N. Verhovitšil 07.12.2006.a fikseeritud küll alkoholijoove (mõõteriista reaktsioon oli punane), kuid puuduvad andmed selle kohta, kas tegemist oli kerge, keskmise või raske joobega. Seega on tuvastamata ka asjaolu, millisel määral ohustas N. Verhovitš kaasliiklejaid (võib eeldada, et kaasliiklejatele on oht väiksem, kui isik juhib sõidukit kerges joobes, mitte keskmises või raskes joobes). N. Verhovitši enda ütluste kohaselt oli ta joonud õlut ning sõidukit läks ta teisele poole teed tankla juurde paigutama vaid seetõttu, et Lasnamäel valitud senine parkimiskoht kujunes tema arvates ohtlikuks. N. Verhovitš ei ole karistusregistrisse kantud isik. Seega on ta olnud korralik liikleja, arvestades ka asjaoluga, et juhiload on tal
3. aastast. Ta on oma süüd tunnistanud alates kinnipidamisest, oma teo keelatusest on ta aru saanud ja toimepandut kahetsenud. Ta on kohtule põhjendanud ja tõenditega kinnitanud, et tema igapäevases töös on juhtimisõiguse olemasolu vajalik ning vastava õiguse äravõtmisega kaotaks ta töö ning seega ka sissetuleku. Ilma kindla sissetulekuta kannataksid ka tema lähikondsed. Tema tööandja on kohtule esitatud positiivses iseloomustuses kinnitanud, et N. Verhovitšile neil teist tööd pakkuda ei ole; nad on nõus aga tugevdama kontrolli oma töötaja üle, läbi viima hommikusi alkoholi-teste, nõudma temalt garažeerimiskorra täitmist. Kohtu hinnangul väärib N. Verhovitš võimalust näitamaks, et tema poolt toime pandud väärtegu jääb viimaseks ning mõistetud karistus rahatrahvi näol on piisav, hoidumaks edaspidi süütegusid toime panemast. N. Verhovitš on talle määratud karistust tõsiselt võtnud, sest mõistetud rahatrahvist on tal käesolevaks ajaks tasutud juba 10000 krooni ning seega puudub vajadus võtta seisukohta ka kaebuses toodud esialgsele taotlusele rahatrahvi ositi tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 2 tühistab kohus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 28.12.2006.a otsuse väärteoasjas nr 2314,06,027378 osaliselt – s.o. lisakaristuse (kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine) määramise osas, mõistetud rahatrahvide osas jätab kohus otsuse muutmata. Kohtunik