4-07-268\1

4-07-268 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-268 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Eveli Kallion Kohtuistungi toimumise aeg 16.05.2007.a Väärteoasi Kristo Alliksaare kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 03.01.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314,06,027625 Kaebuse esitaja Kristo Alliksaar (isikukood 37606200262; elukoht XXXXXX töökoht OÜ Debretas) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Kristo Alliksaar kohtuväline menetleja – Põhja PP LJO esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 03.01.2007.a otsus väärteoasjas nr 2314,06,027625 lisakaristuse (kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine) määramise osas, mõistetud rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. Mitte ära võtta Kristo Alliksaarelt sõiduki juhtimisõigust. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 03.01.2007.a otsusega karistas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar K. Alliksaart liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses, s.o 8 400 krooni ja liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Kristo Alliksaar 11.12.2006.a kell 09:50 Harju maakonnas Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee
2. kilomeetril mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Kaebaja palub vaidlustatud otsuse tühistada täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse. K. Alliksaar tunnistab ennast antud väärteos süüdi ja kahetseb tehtut, kuid peab temale mõistetud karistust liialt karmiks. Juhtimisõiguse äravõtmise rakendumisel ei oleks tal võimalik täita oma töökohustusi, kuna ta elab maal ja töötab ehitajana. Tööalaselt on tal vaja liikuda ühelt objektilt teisele ja igapäevaselt kaasas kanda töövahendeid, tööülesannete täitmiseks vedada materjale. Samuti sündis veebruari lõpus tema perre teine laps, imikuga tuleb aga igakuiselt käia arsti juures ning maal elades ei ole võimalik seda teha ühistranspordiga. Seoses töökohustuste mittetäitmisega väheneks ka oluliselt tema sissetulek, mistõttu tekiksid tal raskused pere ülalpidamisel ning määratud rahatrahvi tasumisel, võimatu oleks tasuda pangalaenu, mida võeti uue kodu soetamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et karistuse muutmiseks alused puuduvad. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et kaebuse esitajal varasemad rikkumised puuduvad ning on seetõttu määranud rahatrahvi alla keskmise määra, juhtimisõiguse on ära võtnud miinimummääras. Kuna aga tegemist on õiguserikkumisega, millega seatakse ohtu nii enda kui teiste isikute elu ja tervis, ei pea põhjendatuks juhtimisõigust üldse mitte ära võtta või rahatrahvi veelgi vähendada. Kohtu põhjendused. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning analüüsinud esitatud kirjalikke materjale, leiab, et kaebuse võib rahuldada osaliselt ja seda lisakaristuse määramise osas. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on K. Alliksaare poolt toime pandud väärteo õigesti kvalifitseerinud ning määranud karistuseks rahatrahvi alla keskmise määra ning võtnud ära juhtimisõiguse 3 kuuks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb hinnata nii K. Alliksaare süü suurust, kui teda iseloomustavaid andmeid ning muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel. Joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtub, et alkoholijoobeks 10.12.06.a. mõõdeti K. Alliksaarel väljahingatavas õhus 0,41 mg/l, mis oma raskusastmelt on kerge joove ning sellega ohustas ta kaasliiklejaid väiksemal määral kui oleks seda teinud keskmises või raskes joobes isik. K. Alliksaar on isik, kellel karistusregistri andmetel varasemad karistused puuduvad. Seega viimaste aastate jooksul on ta olnud korralik liikleja, ei ole toime pannud liiklusalaseid süütegusid. 3 Ta on oma süüd tunnistanud alates kinnipidamisest, oma teo keelatusest on ta aru saanud ja toimepandut kahetsenud. Süü puhtsüdamlikku kahetsust loeb kohus karistust kergendavaks ajaoluks. K Alliksaar on kohtule põhjendanud ja tõendiga kinnitanud, et tema igapäevases töös on juhtimisõiguse olemasolu vajalik ning vastava õiguse äravõtmisega kaotaks ta töö ning seega ka sissetuleku. Ilma kindla sissetulekuta kannataks nii tema kui ka tema ülalpeetavad, samuti ei oleks tal võimalik tasuda talle mõistetud rahatrahvi. Kohtu hinnangul väärib K. Alliksaar võimalust näitamaks, et tema poolt toime pandud väärtegu jääb viimaseks ning mõistetud karistus rahatrahvi näol on piisav, hoidumaks edaspidi süütegusid toime panemast. Kuna kohus ei pea põhjendatuks K. Alliksaarelt ära võtta juhtimisõigust, säilib tal seega ka igapäevane töö ja kindel sissetulek, mistõttu talle mõistetud rahatrahvi vähendamiseks alused puuduvad. K. Alliksaar peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana, oma õigusvastast käitumist tõsiselt analüüsima, endale juhtunust vajalikud järeldused tegema ning saama aru, et tema poolt toime pandud rikkumine kahjustab õiguskorda tervikuna. Kohtunik