KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.juuli 2007 Rapla Väärteoasja number 4-07-2793 Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Risto Pregeli kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 30.mai 2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2700,07,001341. Menetlusalune isik Risto Pregel (isikukood 37712070231, elukoht xxxxxx xx-x xxxxx xxxxxxx), kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar, Niguliste Advokaadibüroo, Niguliste t. 2, 10146 Tallinn Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna esindaja Jaanus Peitre (Lääne Politseiprefektuur Rapla politseijaoskond, Savi 2 79514 Rapla). Menetluse liik Kirjalik RESOLUTSIOON Muuta Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 30.mai 2007.a. otsust väärteoasjas nr. 2700, 07, 001341 Risto Pregelile Liiklusseaduse § 74-22 lg. 2 järgi määratud lisakaristuse osas ja vähendada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaega ühe
(1)kuuni. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast Lääne Politseiprefektuuri kontole nr. 10220035024012 SEB Eesti Ühispangas, tasumisel märkida viitenumber
- Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus pärast selle tähtaja möödumist ja kohtuotsuse jõustumisest algab ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg. Asjaolud
- mail 2007.a. väärteoasjas nr. 2700,07,001341 tehtud otsusega määras Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre Risto Pregelile liiklusseaduse § 7422 lg 2 ette nähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses (2100 krooni) ja võttis lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse kaheks
(2)kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Risto Pregel 02.mail 2007 kella 01:22 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee
- kilomeetril Tallinna suunas sõiduautot kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 31 km/h võrra, sõites kiirusega 105+-4 km/h. Risto Pregel väidab kaebuses, et ta oli suurest veokist möödasõidul ega märganud seetõttu veoauto varju jäänud asulamärgistust ja kiirusepiirangu märki. Risto Pregel tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut, mis on KarS § 57 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu, ta ei ole paadunud liikluseeskirjade rikkuja, mistõttu ei vaja uutest rikkumistest hoidumiseks lisakaristust, tema põhiliseks sissetulekuks on invaliidsuspension,
- aastal kaotas ta 70% oma töövõimest, sel põhjusel on ta KarS § 50 lg. 2 ette nähtud isikuks, kes kasutab autot seoses invaliidsusega; vahel täidab ta ka OÜ-s A autojuhi ülesandeid, Eeltoodu alusel taotleb Risto Pregel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kohtuvälise menetleja vastusest kaebusele nähtub, et väärteoprotokolli vormistamisel ei maininud oma invaliidsust ega rääkinud suurest autost möödasõidust; R.Pregel on kohapeal tunnistanud, et ületas kiirust suure väsimuse tõttu; ta kiirustanud koju ja seepärast ei jälginud kiirust. Kohtuväline menetleja leiab, et Risto Pregel ületas kiirust olulisel määral ohtlikul teelõigul, kus kehtib kiirusepiirang 70 km/h; olles ise samal ajal väsinud, seadis ta nii reaalsesse ohtu nii enda kui ka teised liiklejad. Risto Pregelit on samalaadsete rikkumiste eest varem korduvalt karistatud ja ta on liikluseeskirja pidev rikkuja. Seepärast on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.. Kohtu seisukoht Mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud nõustumisest asja kirjaliku menetlusega ega soovi kaebuse arutamist kohtuistungil. Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Süüks arvatud väärteo tunnused R.Pregeli tegevuses on tõendatud tema enda ütlustega kohtuvälisele menetlejale ja protokolliga kiirusemõõteseadme kasutamise kohta, millega on R.Pregelit kohapeal tutvustatud. Tõeseks ei saa lugeda kaebuses esitatud väidet veoautost möödasõidu kohta ja sel põhjusel kiirust piirava märgi mittenägemisest-väärteoprotokollile kantud ütlustest nähtub, et R.Pregel oli väsinud, kiirustas ja unustas kiirust jälgida; veoauto varju jäänud liiklusmärgi kohta ei ole R.Pregel kohapeal midagi avaldanud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud R.Pregeli tegevuses puuduvad, samuti puuduvad karistust raskendavad või kergendavad asjaolud. R.Pregel on varem karistatud muude väärtegude eest, 31.mail 2004.a. Liiklusseaduse § 74-2 alusel määratud rahatrahv on 07.augustil 2006.a. tasutud. Süüks arvatud väärteo sanktsioon võimaldab ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse ühest kuni kolme kuuni. Kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, ms kinnitaks, et R.Pregel peab mootorsõidukit kasutama seoses invaliidsusega. Kaebuses esitatud väide auto kasutamise vajaduse kohta ei anna aga alust lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kohus leiab, et õiguskorra kaitseks ja R.Pregeli poolt süütegude ärahoidmise huvides on küllaldane kohaldada lisakaristust selle alammäära piires. Indrek Saar Kohtunik