järgi, õigeksmõistmises
järgi, K.Uljase tsiviilhagi rahuldamata jätmises ja ekspertiisikulu 4600 krooni väljamõistmises. 1 2. Uue otsusega - mõista Gunnar Ränkel süüdistuses
järgi õigeks, - tunnistada Gunnar Ränkel süüdi
järgi ja mõista karistuseks vangistus tähtajaga 2 aastat.
otsusega G.Ränkelile mõistetud karistus ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõista 2 aastat vangistust. Vastavalt
lg 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui G.Ränkel ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena ja
MS § 310 lg 2, 3 alusel läbi vaatamata ja selgitada talle tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
järgi ja karistati 2 aastase vangistusega, mis
lg 1 alusel liideti varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistusega, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 aastat vangistust, mis
Lisakaristusena võeti talt 3 aastaks õigus töötada politseiametnikuna. Süüdistuses ebaseaduslikus jälitustegevuses
G.Ränkel töötas Tallinna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talituse politseivaneminspektorina, kes selliselt võimuesindaja ülesandeid täites oli ametiisik
Kasutades ära oma sellist ametiseisundit ja Ü. T huvides soovides takistada K. U minna Ameerika Ühendriikidesse, edastas ta 04.08.2003.a. USA Saatkonna uurijale T.A elektronposti teel valeinformatsiooni, et K.U on seotud varguse, kakluse ja narkootikumide tarvitamisega ning võib USA-sse reisimisega püüda kõrvale hoiduda Eesti Politseist. Samuti palus ta USA võime K.U piiril põhjalikult kontrollida ja võimalusel saata Eestisse tagasi. Kohtuotsuse kohaselt tekitas G.Ränkel selliselt olulise mittevaralise kahju K.U ja Eesti Politsei mainele.
järgi oli G.Ränkel antud kohtu alla ebaseaduslikus jälitustegevuses: tema kui ametiisik tegi isiklikes huvides ajavahemikus 16.-18.12.2003.a. Jälitustegevuse seaduse § 12 lg 1 p 5 sätestatud jälitustoimingu- päringud kõneeristustele oma elukaaslase S. S ja viimase meestuttava E. T mobiiltelefonide numbritele. Sellised tehtud kõneeristuste nõudmisel viitas G.Ränkel tema menetluses olevale kuriteojälitustoimikule nr.53, millel nimetatud isikutega polnud mingit seost. Selles süüdistuses õigeksmõistva otsuse langetanud maakohus leidis, et kõnesolevate päringute tegemine leidis küll aset, kuid
järgi on võimalik isikut vastutusele võtta üksnes nende ebaseaduslike jälitustoimingute eest, mis olid sätestatud sellel ajal kehtinud Jälitustegevuse seaduses (JTS). Süüdistuses nimetatud sätet § 12 lg 1 p 5 16.-18.12.2003.a. kehtinud JTS ei sisaldanud. Elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja 3 asukoha kohta andmete kogumine loeti jälitustoiminguks alates 01.07.2004.a. Seadus, mis tunnistas kõneeristuse tegemise jälitustoiminguks, ei oma tagasiulatuvat jõudu. Apellatsioonid ja taotluste sisu Kaitsja palub maakohtu süüdimõistev otsus tühistada, sest selle resolutiivosa järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele ning ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigust. K.U korraldas peo. Kaebaja kinnitab, et USA saatkonna informeerimise vajadus tulenes asjaolust, et sama isik pidi järgmistel päevadel lahkuma USA-sse ja tema isik vajas kontrollimist. G.Ränkelile laekunud informatsioon peol toimunust oli teate edastamise ajaks veel kontrollijärgus ja iga peol viibinu roll polnud veel selgitatud. Saatkonnale edastatud elektronkirja sisu vastas tõele- K.U pidas pidu, kus osales hulgaliselt noori sh. alaealisi, peol tarvitati alkoholi, mõned peolised olid seotud varguse, kakluse ja narkootikumide tarvitamisega. Kohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et informatsioonis sisalduv sõna „mõned“ all pidas G.Ränkel ilmselgelt silmas K.U. Edastatud teave oli taustinformatsiooniks prostitutsiooni Eestist USA-sse vahendamise uurimisel. Asjakohase ja adekvaatse informatsiooni edastamine välisriigi esindusele oli G.Ränkeli kui Eesti-USA vahelist inimkaubandust uuriva grupi liikme igapäevaseks tegevuseks. Hilisema uurimise käigus alusetuks osutunud informatsiooni tööülesannete raames kogumist ja edastamist ei saa vaadelda ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisena. Politseiniku amet seondub erinevate versioonide ja isikute kahtlustamisega. Veel leiab apellant, et G.Ränkel pole rikkunud K.U õigusi ega kahjustanud tema isikut, kannatanu sellised väited on paljasõnalised, ta läbis tavapärast turistide suhtes sätestatud kontrolli. Kui aga tõesti kannatanut USA piiril solvati, mõnitati vms, ei saa selles süüdistada G.Ränkelit. Järeldus tema tegutsemisest üksnes Ü.T huvides ei ole õige. Palve piiril põhjalikumalt kontrollida K.U ei sisalda midagi ebaseaduslikku ega Eesti Politsei mainet diskrediteerivat. Kaitsja palub mõista G.Ränkel temale süüksarvatud kuriteos õigeks. Ringkonnakohtu istungil prokurör loobus selle süüdistuse toetamisest, tulenevalt seadusemuudatusest, millega
Seoses sellega loobus kaitsja oma apellatsioonkaebusest. Prokurör oma apellatsioonis taotleb kohtuotsus tühistada osas, millega mõisteti G.Ränkel õigeks ning uue otsusega tunnistada ta
Maakohus on selles süüdistuses kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Apellant toonitab, et süüdistuses nimetatud ajal JTS sisaldas § 12 lg 1 p 5, mis luges jälituse eritoiminguks telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite fakti, kestuse, edastamise viisi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumist telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt ja telekommunikatsiooniteenuse osutajalt. Süüdistuses on küll lahti kirjutatud JTS § 12 lg 1 p 5 käesoleval ajal kehtiv redaktsioon, mille kohaselt jälitustoiminguks on elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha andmete kogumine, kuid mõlema reaktsiooni tekstid on sisult sarnased ning oma mõttelt ühesed, ehkki tolleaegse ja praegu kehtiva JMS § 12 pealkirjad on erinevad. Nimetatud seadus mõlemates sõnastustes reguleerib sama jälitustoimingut nn kõneeristuste tegemist. Süüdistuse avamine JMS uue redaktsiooni järgi ei muuda süüdistuse sisu ega mõtet, samuti ei raskenda süüdistatava olukorda. Ka
Prokurör leiab, et G.Ränkel tegi kõnesolevaid kõneeristusi st. jälitustoimingut isiklikes huvides st. ebaseaduslikult. Ringkonnakohtu seisukoht Seoses süüdistuse toetamisest loobumisega tuleb apelleeritud kohtuotsus G.Ränkeli süüditunnistamises ja karistamises
MS § 301 alusel tühistada, selles osas on alus kriminaalmenetluseks ära langenud. Seetõttu puudub käesolevas kohtuotsuses vajadus analüüsida apellatsioonis toodud argumente. Tulenevalt õigeksmõistmisest selles süüdistuses K.Uljase poolt esitatud tsiviilhagi läbivaatamisele ei kuulu. Küll on aga samal isiku õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus G.Ränkelile
järgi esitatud süüdistuse lahendamisel materiaalõigust, mistõttu selles osas tuleb kohtuotsus tühistada.
lg 2 ja 3 kohaselt on tagasiulatuv jõud teo karistatavust välistaval, karistust kergendaval või muul viisil isiku olukorda leevendaval seadusel; tagasiulatuvat jõudu ei oma teo karistatavaks tunnistav, karistust raskendav või muul viisil isiku olukorda raskendav seadus. Alates 15.03.2007.a. kehtib 5 kõnesoleva paragrahvi-
Tegu hinnatakse ja karistust mõistetakse aga teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, seega käesolevas süüdistuses Karistusseadustiku järgi selle 01.09.2002.a. jõustunud redaktsioonis. Lähtudes käesoleva kriminaalasja piiridest kehtestas
kõigis nimetatud kolmes redaktsioonis ühesuguse karistuse (rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus) ebaseadusliku jälitustegevuse(-toimingu) eest, kui see pandi toime isiku poolt, kellel oli jälitustegevuseks seadusest tulenev õigus. Seega on selle paragrahvi järgi isiku vastutusele võtmise eelduseks, et 1) isik omab jälitustegevuseks seaduslikku õigust, et 2) tema poolt teostatav toiming kuulub jälitustoimingute loetelusse ja et 3) tegemist on ebaseadusliku jälitustoiminguga. Vaieldamatu on, et G.Ränkel politseiametnikuna ja ametiisikuna omas JTS § 6, PolS § 10 ja Tallinna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna põhimääruse p 6.2 alusel jälitustegevuseks seaduslikku õigust. Jälitustegevuste(-toimingute) ammendav loetelu on kehtestatud JTS §-s 12, mille lg 1 p 5 sõnastust on peale kõnesolevate sündmuste toimumise aega samuti korduvalt muudetud. Maakohus on materiaalõigust rikkudes ekslikult leidnud, et süüdistuses nimetatud ajal polnud kõneeristuste tegemine jälituse eri- ja erandtoimingute loetelus. „Kõneeristuse tegemine“ pole olnud varem ega ole ka praegu seaduses sätestatud. Tegemist on üldlevinud nimetusega, mille all sisuliselt peetakse silmas elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi, samuti edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumist. Nimelt sellist käitumist loeti jälitustegevuseks JMS kõikide nimetatud redaktsioonide- ka kuni 01.01.2004.a. kehtinud redaktsiooni- järgi. Selles aga ongi G.Ränkelit süüdistatud. Maakohtu järeldust, et G.Ränkel taotles saada ja sai kõneeristused S.S ja E.T mobiiltelefonide numbritele ja numbritelt tehtud kõnedest, vaidlustatud ei ole. Ka ringkonnakohtu istungil süüdistatav kinnitas seda. See fakt on kooskõlas taotlusega ja päringu koopiaga (toimik I köide, lk. 122, 118). Määravat kaalu käesolevas asjas omab selgitada, kas kõnesolevat jälitustoimingut teostas G.Ränkel ametialasel st. seaduslikul või mingil muul st. ebaseaduslikul eesmärgil. Nagu ringkonnakohtu istungil nii ka käesoleva kriminaalmenetluse varasematel etappidel kinnitas G.Ränkel, et tegemist oli kuriteojälitustoimiku nr.53 raames teostatud toiminguga. Materjalidest nähtub, et selline toimik oli algatatud 29.03.2001.a. seoses R.B narkootilise ja psühhotroopse aine leidmisega, alates 16.12.2003.a. oli see toimik G.Ränkeli menetluses. Samal päeval s.o. 16.12.2003.a. koostatud päringu tegemise taotlust kõnesolevas jälitustoimikus polnud, süüdistatav on põhjendanud seda tema töölt 6 lahkumisega politseist. Päringu tegemise vajaduse kohta andis G.Ränkel maakohtus järgnevaid ütlusi: S.S telefon- „S telefon oli mõnda aega minu käes ja kõneeristuse tema telefonile tegin, et saada teavet numbrit mittenäitavate sissetulnud kõnede kohta“, E.T telefon- „Kõnesid kontrollisin mingi info kontrollimiseks“, „Praegu ei mäleta enam, kuid ju siis mingi põhjus oli selleks seoses minu tööga“. Need asjaolud kogumina kinnitavad, et mingit seost väidetud kuriteojälitustoimiku nr.53 ning S.S ja E.T kõnedeeristuse vahel pole. G.Ränkel kasutas jälitustoimiku olemasolu kõnesoleva töövälise jälitustoimingu teostamiseks, ta oli teadlik, et seaduslikku alust sellise toimingu tegemiseks tal pole, päring teostati teadlikult ebaseaduslikult. Seega pani G.Ränkel toime kuriteo
Selle eest karistuseks vangistuse mõistmisel võtab ringkonnakohus arvesse teo raskust- tegemist on 2. astme kuriteoga-, laadi- tegemist on tahtliku isikute õiguste vastu suunatud süüteoga- ja G.Ränkeli isikut- teda on kriminaalkorras karistatud üks kord, Politseiametist iseloomustatakse teda politseinikuna, kes teenistusaja esimesel poolel oli kõrvaldatud konkreetsetest ametitest ja oli korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, hiljem aga energilise ja tööle andunud ning korduvalt premeeritud politseinikuna. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes lisaks nimetatule veel arvesse, et arutuseloleva kuriteo pani G.Ränkel toime enne tema eelmise kohtuotsusega süüditunnistamist ja karistamist ja et käesolevaks on teost möödunud üle 3 aasta, leiab kohus, et vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ja karistus jäetakse tema suhtes tingimisi kohaldamata. G.Ränkelile on kohtu arvates vajalik
alusel mõista ka lisakaristusvõtta talt 3 aastaks õigus töötada politseiametnikuna, sest arutuselolev kuritegu pandi toime nimelt oma ametiseisundit ära kasutades. G.Ränkel on toime pannud kuriteo, sellega kaasnevad menetluskulud sh. kaitsekulud jäävad KrMS § 180 lg 1 alusel tema kanda. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel osaliselt tühistada ja teha uus otsus. Jüri Paap Meelika Aava Julia Katškovskaja 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.