4-07-1020\1

Väärteoasi nr 4-07-1020 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1020 (2318,07,000187) Kohtunik Märt Toming Tõlk Silvi Hindrikson Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vjatšeslav Maljuk (ik: 39010120230) Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlot Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
3. Vjatšeslav Maljuk süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Vjatšeslav Maljukile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas. Määratud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi muutmisest või tühistamisest või määratava karistuse ärakandmisest.
5. Vjatšeslav Maljukilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Vjatšeslav Maljuk, 4-07-1020, joobe tuvastamise tasu“.
6. Kaitsjatasu summas 997 krooni ja 10 senti jätta VTMS § 22 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.04.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.01.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 886469 selles, et 08.01.2007 kella 13.00 ajal peeti maja juures kinni Vjatšeslav Maljuk, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 66/66 nähtuvalt tuvastati 08.01.2007 kell 15.40 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul segatüüpi joove narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas narkootilise aine tarvitamist ja seletas, et seletada ei ole midagi. Tarvitas narkootilist ainet, sest tahtis. Trahve maksab lastekodu. Tahab tulevikus tööle minna. Haridust on 9 klassi, tahab tööle minna siseviimistlejaks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvidest on suurem osa tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis võib määrata lühemaajalise aresti. Kaitsja leidis, et tuleks siiski määrata kergem karistus, küsitu on küll miinimumi lähedane, kuid siiski. Tuleks arvestada laitsealuse tulevikuplaane. Praegu on ta vahi all. Sellega seoses aga pikeneks tema isolatsioonis viibimine. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku seletused, kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega. Senini on suurem osa rahatrahvidest tasumata. Menetlusalusel isikul puudub alaline ja legaalne sissetulek, mistõttu puudub tal ka võimalus senini määratud rahatrahve tasuda. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti esialgu lühemaajalisena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik