← Eesti

4-07-1208\1

Väärteoasi nr 4-07-1208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1208 (2318,07,000826) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Nikolai Koršunov (ik: 37406032248) Kohtuvälise menetleja esindaja Anna Fomtšenkova RESOLUTSIOON
  3. Nikolai Koršunov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.
  4. Nikolai Koršunovile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud aresti tuleb ära kanda hiljemalt 01.11.
  5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada Nikolai Koršunovi suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
  6. Nikolai Koršunovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 720 (seitsesada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Nikolai Koršunov, 4-07-1208, joobe tuvastamine“. Kui menetluskulu ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.04.
  7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.02.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 874290 selles, et samal päeval kella 16.30 ajal peeti kinni ilmsete narkojoobe tunnustega Nikolai Koršunov, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 511/192 nähtuvalt tuvastati 18.02.2007 kell 18.15 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja alkoholijoove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et tarvitas tablette, mille nimetust ei tea ja tegi seda arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse isiklikult ja allkirja vastu kätte saanud 05.04.2007, seega piisava ajavaruga. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku juureolekuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Tuleks määrata arest 6 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütlustega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku 96 500 krooni ulatuses, millest on tasutud tühine osa. Samuti on menetlusalust isikut karistatud lühiajaliste arestidega Sellele vaatamata on menetlusalune isik järjekindlalt jätkanud väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud, siis asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekas määrata lühemaajalist aresti, mis ei ole eesmärki saavutanud ning tuleb määrata arest ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, mis välistaks narkootilise aine tarvitamise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.