4-07-1433\2

Väärteoasi nr 4-07-1433 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1433 (2318,07,000518; 2318,07,000632; 2317,07,001880) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Natalja Roštšina (ik: 48604290274) Kohtuvälise menetleja esindaja Anna Fomtšenkova RESOLUTSIOON
3. Natalja Roštšina süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.
4. Natalja Roštšinale määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud aresti tuleb ära kanda hiljemalt 01.11.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada Natalja Roštšina suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Natalja Roštšinalt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1710 (üks tuhat seitsesada kümme) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Natalja Roštšina, 4-07-1433, joobe tuvastamine“. Kui menetluskulu ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.04.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 29.01.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 885849 selles, et samal päeval kella 16.30 ajal peeti kinni ilmsete narkojoobe tunnustega Natalja Roštšina, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 290/290 nähtuvalt tuvastati 29.01.2007 kell 17.15 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja rahustitest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 06.02.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 900509 selles, et samal päeval kella 19.15 ajal leiti Statoili tankla juures Natalja Roštšina, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 381/61 nähtuvalt tuvastati 06.02.2007 kell 19.40 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja rahustitest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 22.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 768500 selles, et samal päeval kella 18.27 ajal peeti Selveris kinni ilmsete narkojoobe tunnustega Natalja Roštšina, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1004/376 nähtuvalt tuvastati 22.03.2007 kell 02.00 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja rahustitest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 29.01.2007 koostatud väärteoprotokolli märkinud, et nõustub protokolliga ning 06.02.2007 väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et süstis paremasse kätte hiinlast, 22.03.2007 väärteoprotokolli on märkinud, et tarvitas hiinlast. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse isiklikult ja allkirja vastu kätte saanud 05.04.2007, seega piisava ajavaruga. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku juureolekuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Kuivõrd menetlusalune isik on jätkuvalt jätkanud väärtegude toimepanemist, tuleks määrata arest sanktsiooni keskmises määras, so 15 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütlustega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on osaliselt tasumata, samuti arestidega. Sellele vaatamata on menetlusalune isik järjekindlalt jätkanud väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud, siis asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekas määrata lühemaajalist aresti, mis ei ole eesmärki saavutanud ning tuleb määrata arest ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, mis välistaks narkootilise aine tarvitamise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik