4-07-1373\1

Väärteoasi nr 4-07-1373 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1373 (2316,07,001284,001) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Jevgeni Iljin (ik: 38408133720) Kohtuvälise menetleja esindaja Liina Sarapuu RESOLUTSIOON
3. Jevgeni Iljin süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.
4. Jevgeni Iljinile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Jevgeni Iljini karistuse kandmisele asumisest. Määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.12.
5. Karistuse tähtaegselt ära kandmata jätmisel kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse ärakandmist arvestada karistuse kandmisele toimetamisest.
6. Jevgeni Iljinilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 720 (seitsesada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Jevgeni Iljin, 4-07-1373, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
8. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.05.
9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 13.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 887768 selles, et 13.03.2007 kella 23.15 ajal peeti kinni Jevgeni Iljin, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 849/221 nähtuvalt tuvastati 14.03.2007 kell 14.40 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psüühotrrpset ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märkinud, et tarvitas valget hiinlast neli päeva tagasi. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse kohtuistungile kätte saanud. Seega on menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Kuivõrd menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks, leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, lühiajalised arestid ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks määrata pikemaajalisem arest ja see võiks olla 15 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku summas 26 030 krooni ulatuses, millisest on tasutud 503 krooni. Peale selle on teda korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ka erineva pikkusega arestidega. Sellele vaatamata ei ole määratud karistused sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest ja ta on jätkuvalt ja järjekindlalt jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või välistama samalaadse väärteo toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, samuti tuleb temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik