4-06-4697\3

4-06-4697 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-4697 (2314,06,020803) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli R. B 06.10.2006 otsus nr 2314,06,020803 Andrei Vatrali karistamises LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Andrei Vatral, IK: 38111250229 Kaitsja: Dmitri Školjar RESOLUTSIOON
3. Jätta Andrei Vatrali kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli R. B 06.10.2006 otsusele nr 2314,06,020803 Andrei Vatrali karistamises LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli R. B 06.10.2006 otsus nr 2314,06,020803 Andrei Vatrali karistamises LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 13.04.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli R. B 06.10.2006 otsus nr 2314,06,020803 Andrei Vatrali karistamises LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni selles, et menetlusalune isik 12.08.2006 kella 01.36 ajal puhkekeskuse territooriumil juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ning ebaõigelt valitud kiiruse tõttu sõitis otsa jalakäijale ja peale seda vastu aeda, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS H L E-le ja N puhkekeskusele ning tervisekahjustused E. P-le. Sellega rikkus menetlusalune isik LE § 76 p 1; 91 ja 123 nõudeid. LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo osas menetlus lõpetati seoses kuriteo koosseisu sisaldumisega menetlusaluse isiku käitumises ning menetlusalust isikut karistati LS § 7417 lg 1 järgi. Otsusele esitas Andrei Vatral kaebuse, leides, et otsus kuulub tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele, kuivõrd menetlusalune isik tegutses hädakaitseseisundis. 12.08.2006 kella
6. paiku kõndis menetlusalune isik koos tuttavatega puhkebaasi territooriumil ja seal toimus konflikt ühe joobes meesterahvaga. Selle meesterahvaga oli veel umbes 40 joobes puhkajat ning ta põgenes, saades lööke selga, pähe, õlga. Mõne aja pärast otsustas võtta puhkebaasi parklasse pargitud auto ja sealt ära sõita. Seda märkasid puhkajad ja tormasid tema poole kaigastega. Kartes oma elu ja vara pärast peitis end autosse, kuid ründajad jõudsid auto juurde ja alustasid auto peksmist. Siis otsustas ära sõita, kuid jätkati auto peksmist ja loopimist. Mõne hetke pärast õnnestus ära sõita ja ta ei teadnud, et keegi vigastada sai. Sellest teatasid mõne tunni pärast politseinikud. Seega säästvaim vahend oli end autos peita ja siis ära sõita. Seega oli kaebaja hädakaitsesisundis ja tema teod ei ole õigusvastased. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja seletas, et elab läheduses ning tihti käib järve ääres. Sel õhtul ka otsustas Ž. ja S-ga minna lõbutsema. Parklas läksid üle platsi ja vastu tuli valges särgis noormees ja küsis kas puhkavad. Seal oli veel puhkajaid. Küsis noormehelt töötamise kohta, kas töötab ametlikult või mitteametlikult ning siis hakkas valges särgis noormees kaklema. Ehmus sellest, sest seal oli palju rahvast. Märkas, et S. ja Ž-t kõrval ei ole. Jooksis ja nägi oma sõpra S-t. Püüdis helistada S-le ja Ž-le, kuid ei õnnestunud. Puhkajad märkasid neid ja jooksid kepid käes nende poole. Püüdis varjuda autosse, kuid löödi vastu autot ning istus rooli ja hakkas sõitma. Aken löödi katki, märkas, et väljapääs oli blokeeritud ja tuli auto ümber pöörata. Pidi platsile tagasi sõitma, kuid peatuda ei saanud, sest esemed lendasid vastu autot. Seal, kus seisma jäi, oli šokis, tulid sugulased ja S. Kutsuti politsei ja kiirabi. Pealesõidust sai teada alles politseis järgmisel päeval. Autol olid löögivigastused juhi poolel. Tunnistaja B. L seletas, et 12.08.2006 olid N puhkebaasis suvepäevad. Üritus oli kinnine ja üüritud oli kogu kompleks. 11-12 paiku väljus kohalikust baarist 3 inimest ja tuli nende koosviibimisele. Üks nendest ei soovinud lahkuda ja pärast korduvat palvet lahkuda muutus vägivaldseks. Kaks sõpra üritasid teda ära viia ja ümber rääkida. Plats oli suur ja ta toimetati platsi äärde. Seal sai ta aga aialipi kätte ja üritas kallale tulla. Sõbrad suutsid vahele tulla ja ta sealt ära vedada. Mõne aja pärast sõitis territooriumile BMW. Värav oli suletud, kuid auto sõitis väravatest läbi. Tuli platsile sõitma, ohustas inimesi, soovis tahtlikult otsa sõita inimestele. Varjuti puude taha. Tiirutas platsil ja sõitis minema. Lõhutud värav pandi kinni ja toestati prügikastiga. Uuesti sõitis väravatest läbi. Kokku käis sellist sõitmist kolm korda. Kaks esimest korda oli autos üksi, viimane kord oli paar inimest veel. Pärast esimest sõitmist kutsuti välja politsei. Inimene sai vigastada teise sõitmisega. Tunnistaja teada autot ei pekstud. Auto sõitis inimeste vahel. Inimesele otsasõitu vahetult ei näinud. Käis vahepeal puhkekeskuse töötajatega rääkimas et kutsutaks välja kiirabi. Ilmselt oli isik alkoholi tarvitanud ja ei meeldinud, et tal paluti lahkuda. Tunnistaja võis olla üks, kes palus lahkuda, kuid neid palujaid oli rohkem. Kaks sõpra üritasid teda enne rahustada, üritasid teda ära viia. Keegi suvepäevalistest tüli norima ei läinud. See isik tuli ise tagasi. Polnud põhjust teda taga ajama minna. 2 Tunnistaja A. T seletas, et nägi seda, et nende, Läti ja Leedu kolleegide ning kohalike vahel oli mingi sõnavahetus ja kähmlus, mis kestis umbes pool tundi. Siis tuli mingi kohalik ja ütles talle, et lähme minema. Siis lõppes see ära. Nägi, et auto sõitis nende territooriumile ja BMW püüdis mõnda inimest platsil alla ajada. Tunnistaja läks puhkekodu administraatori juurde ja palus korda luua. Ise helistas korduvalt päästekeskusesse ja politseisse. Auto käis platsil kolm korda. Olid jõudnud väravad kinni panna ja sõitis väravatest läbi. Ühe väravast läbisõidu ajal oli nende töötaja väravate juures ja sai pihta. Kutsus läbi päästekeskuse kiirabi, mis jõudis suure hilinemisega. Kaebaja oli BMW roolis. Käsikähmluse juures võeti ka aialippe, üks võtjatest on istungil. Kannatanu sai löögi kas autotiiva või nurgaga. Oli ise hotelli sissepääsu juures kui auto sõitis parkla poolt puhkekeskuse sisemisele territooriumile. Kildusid nägi värava juures, nägi, et sõitis vastu prügikasti, mis oli pandud värava ette. Kartsid, et võib uuesti sõita. Kokku sõitis auto sinna kolm korda. Esimene kord oli värav lahti, kaks korda sõitis läbi väravate. Ei näinud, et keegi oleks autot peksnud. Kogu aeg platsil ei olnud, käis vahepeal administraatori juures. Oli kuulda auto müra ja inimeste karjumist platsil. Pärast kannatanu vigastamist nägi autot eemal 100-200 meetri kaugusel tagumises parklas, tiirutas seal ringi. Nägi käsikähmlust kolleegi ja isiku vahel. Paar korda üritati teineteist lüüa, kas aga pihta saadi, seda ei tea. Oli ka mingi maadluse moment. Sel hetkel oli isik üksinda, siis tuli keegi veel. Siis tuli üks või kaks kohalikku poissi ja need rahustasid ta maha, kõik läksid koos minema. Kakluse ajal võis platsil olla 30 kuni 50 inimest. Parajasti inimesed saabusid. Esimesena nägi kaklust, baari ees tulid välja, võtsid aialipi. Kaebaja püüdis aialipiga inimesi taga ajada, rahustati maha. Kõigepealt kaks rahustasid ta maha, siis läks minema, seejärel tuli tagasi ja võttis aialipi ja üritas kedagi lööma tulla. Tulid kaks kohalikku, rahustasid maha ja läks minema. Siis läks mingi aeg mööda ja tuli autoga. Tunnistaja J. T oli see, kes rahustas kaebajat ja viis ta ära. Rohkem seda tunnistajat ei näinud. Tunnistaja E. P seletas, et oli saunas ja keegi töötajatest ütles, et kohalikud üritavad inimesi alla ajada. Pani riided selga ja läks puhkebaasi värava juurde ning nägi, et mingi auto sõitis ära. Keegi ütles, et ta on juba mitmendat korda käinud. Soovitas väravad kinni panna ja jäi ise teisele poole. Nägi autot tulemas suure kiirusega ja auto pööras tema suunas. Hüppas tagasi, kuid auto keeras veel tema suunas ja ta sai vigastada. Oli vasaku küünarvarre lahtine murd. Seda, kuidas auto välja sõitis, ei näinud. Teda viidi pingile. Löögi sai vasakpoolse esitiivaga. Mis seisundis auto oli, seda ei tea, sest auto tuli täistuledega peale. Kui auto tema poole keeras, siis astus tagasi. Seisis sõidutee ääres, mitte sõiduteel. Väravad olid juba kinni ja veel terved. Et autot oleks pekstud, seda ei näinud. Ärasõidu ja tagasisõidu vahel oli väike ajavahemik. Tunnistaja J. T seletas, et jalutas koos oma poja ja Andreiga ning pidid parklas kokku saama S-ga. Elavad sealt umbes 100 meetri kaugusel. Tulid järve äärest, vestlesid puhkebaasi territooriumil puhkajatega ja küsis, ka nad töötavad ametlikult. Siis algas kaklus. Seal ei olnud midagi teha, külastajad olid agressiivsed ja nad joksid ära erinevates suundades. Ise jooksis parkla poole, S. jooksis metsa. Rääkis juttu mingite poistega, keda saalis ei ole. Küsis, kellena töötavad, mida teevad. Asi algas sellest, et mida te siin teete ja minge ära. Nad olid juba agressiivsed, hakkasid autot peksma. See oli juba hiljem. Kaugelt nägid, et kaigastega peksti klaasid sisse. Andrei oli verine. Kui ära jooksid, siis kuulsid teel, et midagi lõhutakse. Siis nägid katkist autot. Auto lõhkumist ei näinud, ta ootas parklas, olid kokku leppinud kokkusaamise parklas. Suundusid parklasse turismibaasi kaudu. Auto sõitmist ei näinud. Auto oli juba enne sinna pargitud. Olid kodus ja siis õhtul läksid jalutama. Katkist autot ja verist Ad nägid parklast edasi umbes 50 meetri kaugusel. A-ga said uuesti kokku 20-30 minuti möödudes. Seda, et Andrei Vatral oleks aialipi võtnud ja üritanud territooriumile tagasi minna, ei näinud. Andrei Vatralit hakati tõukama ja ta otsustas koos pojaga ära minna. Tunnistaja S. T seletas, et pidid minema puhkebaasi jalutama ja pidid parklas S-ga kokku saama. Läksid üle platsi ja rääkisid külastajatega juttu, ütlesid, et nemad ka puhkavad. Kõik oli normaalne kuni tuli prillidega mees. Nad rääkisid midagi ja siis tõukas ta A-d. Ei saanud aru mis toimub, taheti, et nad ära läheksid. Hakkasid ära minema. A. läks parklasse, tema ise 3 jooksis metsa kodu poole. Pärast kuulsid kõvasid hüüdeid ja purustamise häält. Hakkas helistama, kuid A. telefonile ei vastanud. Jooksid sinna ja nägid, et auto on katki löödud ja A. verine ning S. seisis seal. Tuli kiirabi ja anti esmaabi. Siis tuli politsei ja küsiti mis juhtus. Auto peksmist ei näinud, oli kuulda karjeid ja purunemise heli. Kui ära jooksid, siis keegi järele ei jooksnud. Kas A. järele joosti, seda ei mäleta. Helistasid A-le, kuid ta ei vastanud. Sõbraga pidid parklas kokku saama, ta oli A. juures ja rääkis, et teda löödi. Koflikti ajal rahustati üksteist ja A-d ja seda teist. Tunnistaja S. E seletas, et ta ei näinud seda kuidas asi alguse sai. Platsil sai A-ga kokku ja läksid koos vaatama kus kaks sõpra on. Platsil oli palju rahvast, karjuti läbisegi erinevates keeltes. A. ütles midagi vastu, neid loobiti kividega ja joosti nende poole. Üks tunnistaja kasvu prillidega mees ründas tunnistajat 1,5 meetrise aialipiga. Lõi kaks korda ja tunnistaja sai ühe korra vastu kätt ja teist korda ribidesse. Varjusid autosse ja joosti nende poole. Kui palju inimesi oli, seda ei tea, kuid 3-4 inimesel oli kaigas käes. A. üritas ära sõita, kuid nad olid ümber piiratud. Kuidas minema said, kuid 300 meetrit eemal jäid seisma, A. oli verine. Pärast seda tuli politsei ja tunni aja pärast kiirabi. Seda kui inimesele otsa sõideti, ei näinud. Autot peksti, lendasid kivid, aialipid lendasid autosse sisse. Vastu autot löödi siis, kui auto veel seisis. Auto löömise kohta ei oska öelda, kuid üks neist saalis viibijatest prillidega lõi. Autoga väravast läbi sõitmist ei mäleta. Seal oli suur parkla ja nad olid auto juures, kuid ei tea seda, mis enne seda toimus. 30-40 inimest oli, ainuke võimalus oli tervena pääseda minna autosse. Hakkasid ära sõitma, kuid kuhu suunas sõitsid, seda ei tea. Seal on ainult üks tee mis läheb välja. Sõitsid 300 meetrit, mäel jäid seisma. Tunnistaja arvates auto ringe ei teinud. Auto oli risti, pidi vähemalt ühe korra keerama. Kui Andrei Vatral tuli tema poole, siis sel momendil vist keegi taga ei ajanud. Andrei ütles, et kaks sõpra kadunud, et lähme vaatame. Algul oli mingi sõnasõda. Kaitsja leidis, et on rikutud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 4 lg 1 sätteid. Joobeseisundit kohapeal ei tuvastatud, samuti puudub joobeseisundi tuvastamise protokoll. Saatekiri aga ei sisalda vajalikke andmeid. Ekspert on ainult märkinud seda, et isikul esines alkoholijoove, kuid ei ole joovet fikseeritud promillides või milligrammides väljahingatavas õhus. On tuvastatud, et kaebaja ja tema sõprade vastu pandi toime õigusvastane rünne. Kaebaja tegutses, olles hädakaitseseisundis ja tegutses hädakaitse piires. See on tuvastatud üle kuulatud J. T, S. T ja S. E ütlustega. Kaebaja ja tunnistaja E. olid autos kui hakkas auto peksmine ründajate poolt. Puhkebaasis oli umbes 200 puhkajat ning õigushüve kahjustamine oli tõenäoline ning rünne ei olnud lõppenud. Kui isikule on täiesti selge, et ta viibib kaitseolukorras ja kui isikut ründab kaigastega relvastatud suur jõuk, siis tekib õigus kaitsetegevuseks. Selles olukorras otsustas kaebaja end autos peita ning siis sealt ära sõita. Tunnistajad A.T, B.L ja E.P seletasid, et keegi ei ole autot peksnud, ometigi on tuvastatud, et auto oli lõhutud. Nimetatud tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaebajal ei olnud teist võimalust ennast kaitsta kui autoga ära sõita. Selles mõttes ei ole joobeseisundi tuvastamine tähtis, kuivõrd kaebaja käitumine oli hõlmatud hädakaitsetegevusega, mille piires sai kannatada E.P, kes oli ründajate seas. Seetõttu vastavalt KarS § 28 lg 1 sätetele ei ole kaebaja teod õigusvastased. Seetõttu ei saa kaebajat karistada LS § 7417 või 7419 alusel. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja alus selle muutmiseks puudub. Kaebaja alkoholijoobe on tuvastanud ekspert ja asjaolu, et joovet ei tuvastatud kohapeal, ei muuda eksperdi otsust. Vereanalüüsi nõudmine on isiku õigus, mitte eksperdi kohustus. Sellist taotlust ei esitatud. Joobeseisundis juhtimise osas on menetlus lõpetatud ja see ei kuulu kohtus käesolevas menetluses arutamisele. Jättes kõrvale kõik konfliktid võib järeldada, et kaebaja käitumine ei olnud õige. Ta käitus seadusvastaselt ja põhjustas liiklusõnnetuse. Ta võinuks sõita teisele poole, kuid sõitis läbi väravate. Põhjustas liiklusõnnetuse, põhjustades puhkebaasile varalist kahju ja inimesele kehalisi vigastusi. Kui kahju oleks tekitatud hädakaitseseisundis, siis oleks pidanud see kahju tekitamine olema suunatud konkreetse ründaja vastu. Kaebaja asus rooli joobeseisundis, et eelnenud konflikti 4 eest kätte maksta. Tegemist ei ole hädakaitseseisundiga vaid huligaanse ajendiga. Kohtuvälises menetluses on kaebaja märkinud, et ei pannud seda inimest tähele ja kahetseb. Väärteoasja kirjalikest materjalidest nähtuvalt on 10.09.2006 koostatud väärteoprotokolli menetlusalune isik Andrei Vatral omakäeliselt kirjutanud väärteoprotokolli ütluste lahtrisse: „Tunnistan oma süüd. Kahetsen oma rikkumist ja olen oma süüst aru saanud ja palun leebemat karistust.“ Seejuures on väärteoprotokoll koostatud selle kohta, et menetlusaluse isiku käitumises on protokolli kohaselt tuvastatud liikluseeskirja § 76 p 1, § 91, § 123 nõuete rikkumised ja väärteo kvalifikatsioonina on märgitud liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7419 lg
7. Seega on menetluslune isik aru saanud milliste rikkumiste kohta on väärteoprotokoll koostatud ja ta on temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemist kahetsenud. A. V tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtuvalt jalutasid N puhkebaasi territooriumil, sealt ära tulles läksid läbi puhkebaasi, kus nende juurde tuli inimene ja hakkas karjudes „et venelased siit kaoksid“ ära ajama, mille käigus nad sealt ka põgenesid eri suundadesse. Mõne aja pärast tahtis võtta auto parklast, kuid samal hetkel märkasid teda keegi puhkajatest ning ta istus autosse, mille peale kuulis auto peksmist ja kartes oma elu ja vara pärast sõitis sealt ära. Peale seda sõitis puhkebaasist eemale ja jäi sinna seisma, kuhu tulid ka tema tuttavad, mille järel saabusid ka tema vanemad ja teised sugulased. Seal andis ära oma auto võtmed emale peale mida keegi tuttavatest auto ära viis. Jäid ootama politseid, kes saabus umbes poolteist tunni pärast ja veidi hiljem saabus liikluspolitsei kes auto pildistas ja oodates puhkebaasist eemal ütles keegi tuttavatest, et tuleb ära oodata politsei saabumine. Hiljem sai teada, et kannatada on saanud inimene. Seega nendest ütlustest nähtub, et Andrei Vatral läks parklast autot võtma ja teda märgati ning tuldi autot peksma. Sellest tulenevaklt ei saanud A.Vatral autosse istudes olla mingis hädakaitseseisundis, sest ütluste kohaselt ta ei põgenenud ega varjunud autosse, vaid läks autot parklast võtma ja siis teda märgati. Andrei Vatrali menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt tarvitas menetlusalune isik enne õnnetust alkoholi umbes kaks kolm tundi tagasi. Pimeduse tõttu ei pannud tähele, et oli sõitnud otsa inimesele ja seejärel väravatesse. Antud juhtumi üle tunneb siirast kahetsust ja palub leebemat karistust kuna ei teinud kahju tahtlikult. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamuse ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati Andrei Vatralit LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning väärteomenetlus LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses sellega, et teos on kuriteo tunnused. Vastavalt VTMS § 61 lg 1 sätetele kui kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on kuriteo tunnused, saadetakse väärteoasja materjalid viivitamata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Seega on tegemist olukorraga, kus § 29 lg 1 p 4 alusel kuulus LS § 7419 lg 1 tunnustel alustatud väärteomenetlus kohustuslikult lõpetamisele ja § 61 lg 1 alusel materjal kohustuslikult viivitamatule saatmisele prokurörile. Sellest tulenevalt on tegemist olukorraga, kus kohus saab väärteomenetluses läbi vaadata vaidlustatud otsust vaid karistuse määramise osas, kuid mitte menetluse lõpetamise osas, kuivõrd kriminaalmenetluse otsustamine on juba prokuröri otsustada ja kohus ei saa väärteoasja kaebemenetluses sekkuda alustatud kriminaalmenetluse kohtueelsesse menetlusse. Kaemenetluses on VTMS § 133 loetletud kaebuse lahendamisel kohtu poolt välja selgitatavad asjaolud. Kohus peab seega tuvastama, kas väärteoasjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kas võõrteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel ja kas 5 lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada KarS § 87 sätteid. Sellistest loetletud asjaoludest saab järeldada, et kohus saab kaebemenetluses läbi vaadata vaid sellist otsust, millisega on kohtuväline menetleja menetlusalust isikut karistanud. Juhul, kui väärteomenetlus on kohtuvälise menetleja otsusega lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, ei saa kohus kontrollida ühtegi VTMS § 133 p 1 kuni 9 loetletud kohustuslikult kontrollimisele kuuluvat asjaolu. Seega ei saa kohus ka otsust, millega väärteomenetlus lõpetati, kaebemenetluses läbi vaadata, sest väärteomenetlus on lõppenud. Seetõttu jätab kohus esitatud kaebuse LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises menetluse lõpetamise osas läbi vaatamata. Mis puudutab LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist, siis menetlusalune isik on väitnud, et temale ootamatult tekkis tal suvepäevalistega tüli ja temaga kaasas olnud J. T ja S. T põgenesid erinevates suundades, misjärel läks ta parklasse ning kohtus S. E-ga ja läks tagasi sõpru otsima, mille järel tekkis uus tüli ja nad põgenesid autosse, mida hakati peksma. Päästmaks oma vara ja tervist sõitis ta ringi ja otsis põgenemisvõimalust. Esimese konflikti toimumist on kinnitanud S.T ja J.T, teise konflikti toimumist aga S.E. Samas aga nähtub B.L ja A.T ütlustest, et esimese konflikti ajal kaks kaebaja kaaslast rahustasid kaebajat ning toimetasid ta eemale, seejärel sõitis kaebaja kaks korda territooriumil ringi ja ajas inimesi autoga taga, millega kaasnes tagaaetavate inimeste karjumine. Karjumist kuulsid eemalt ka S.T ja J.T. Seejärel aga tuli kaebaja tagasi koos teise noormehega ning tekkis uus tüli ning kolmandal korral kui autoga inimesi taga aeti, istus autos juba kaks inimest. Seejuures sõideti otsa E. P-le juba teisel korral platsile sõites ning autos oli Andrei Vatral üksinda. Seega on kaebuses ja kohtuistungil kaebaja esitanud sündmuse asjaolusid valikuliselt. Seejuures on ta väitnud, et ei näinud otsasõitu seetõttu, et väljas oli pime. Ometigi nähtub tunnistajate ja kannatanu E.P ütlustest seda, et sõidukil põlesid täistuled ja kuigi E.P astus kõrvale vältimaks temale pealesõitu, keeras juht autot veelgi rohkem tema suunas ja talle sõidetigi otsa ja seejärel ka läbi väravate, mida oli toestatud prügikastiga. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda B.L, A.T ja E.P seletusi. Nimetatud tunnistajate ütlustest võib teha järelduse, et A.Vatralil ei olnud ei esimesel platsile sõitmisel ega teisel platsile sõitmisel tekkinud mingit hädakaitseseisundit, vaid ta sai aru, et teda minema ajanud isikutest ta muidu jagu ei saa kui ei kasuta selleks autot ja asus kättemaksuaktsioonile. Saades kokku aga S.E-ga, läks ta uuesti asju klaarima ning eelnevalt kahel korral platsil autoga sõitmisest, inimeste taga ajamisest ja E.P allaajamisest ärritunud rahvahulka nähes alles jooksis autosse koos S.E-ga, kellega koos ka autoga põgenes. A.Vatrali seletuste kohaselt sõitis ta vaid korra platsile ja otsis kohta kuidas lahkuda ja siis põgenes ning kutsus vanemad ja tuttavad, kes auto oleks ära viinud. Samas tunnistajate sõnade kohaselt tulid juba varem kohale mitu autotäit kaebaja tuttavaid sinna arveid klaarima, kuid suurt rahvahulka nähes taandusid. Kohus leiab, et A.Vatral, teades kohaliku elanikuna väga hästi kogu puhkebaasi, selle hoonete asetsust ja ainukest ärasõiduteed, ei saanud platsile ja läbi väravate rahva hulka sõites otsida põgenemisteed, sest seal seda ei olnud, mida A.Vatral ka väga hästi teadis. A.Vatralil puudus üldse vajadus sõidukit juhtima asuda, sest ta enese väidete kohaselt kohtuistungil oli ta sõiduki sinna parkinud ja tal oligi plaanis see sinna jätta. Kohtuvälises menetluses on ta aga väitnud, et läks parkasse autot võtma ja alles siis tuli rahvahulk talle järele. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustest saab järeldada, et alles pärast esimest konflikti asus ta sõidukit juhtima ja teda ära ajanud rahvahulka hirmutama, mille käigus sõitis otsa E.P-le, kellele tekitas tervisekahjustused. Eelmägitud motiividel leiab kohus, et A.Vatral ei tegutsenud hädakaitseseisundis, vaid asus sõidukit juhtima muudel motiividel. Seejuures ei oleks tal olnud vaja karta oma vara pärast, kui ta ei oleks oma sõidukiga inimesi üritanud alla ajada, sest keegi ei oleks midagi teadnud sellest, et tema kasutuses olnud auto oli pargitud puhkebaasi külaliste autode juurde. Alles pärast A.Vatrali enese provotseerivat käitumist said külastajad teada seda, et A.Vatral on seal autoga ja hädakaitseseisund tekkis kõigil nendel puhkebaasi territooriumil olevatel isikutel, kelle elu või tervis või parklas asuv vara olid A.Vatrali käitumisest ohustatud. Peale selle sõitis A.Vatral otsa E.P-le, kes oli vahetult enne otsasõitu tulnud saunast ja suundunud väravate juurde ja väravad sulgenud. Väravate juures seisev E.P ei kujutanud A.Vatrali jaoks mingit ohtu ning A.Vatralil puudus igasugune alus isegi eeldada seda, et E.P-lt võib oodata vahetult eessesivat või vahetult olemasolevat 6 õigusvastast rünnet. Värava sulgemine ja värava kõrvale seisma jäämine ei saa sõidukit juhtiva juhi jaoks kuidagi ohtlik olla. Ka ei saanud A.Vatral eksida selles, et eemal seisev E.P võib talle ohtu kujutada, sest E.P seisis ja A.Vatral sõitis ise E.P suunas. Seejuures ei ilmunud E.P A.Vatrali sõidutrajektoorile ootamatult. Seega ei olnud E.P käitumine, mis seisnes tegevusetuses, olla A.Vatrali tervisele või varale ohtlik ka tõenäoliselt ning E.P ei saanud ohustada ühtegi ega kellegi õigushüve. Küll oli A.Vatrali käitumine E.P suhtes õigusvastane. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kuivõrd A.Vatral, juhtides mootorsõidukit tekitas väravatest läbisõiduga ja väravate purustamisega varalist kahju värava omanikule ja tekitas tervisekahjustuse E.P-le, on A.Vatral rikkunud LE § 91 ja 123 nõudeid, kuivõrd ta ei veendunud enne sõidu alustamist selles, et see on ohutu ning ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et Andrei Vatral on toime pannud LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et puudub alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus kuni 18 000 krooni või arest. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni. Seega on karistus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt leebemana. Määratud karistuse määr on ettenähtud sanktsiooni ja saabunud tagajärge arvestades väga leebe. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et puudub ka igasugune alus varem väärteokorras korduvalt tahtlikult toime pandud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud menetlusalusele isikule mõistetud ja suhteliselt leebe karistuse kergendamiseks. Märt Toming kohtunik 7