Kohtuvälise menetleja hinnangul Pjotr Stassevitš’i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 16.11.2006 otsuse alusel määrati Pjotr Stassevitš’ile
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 1 800,00 krooni ja
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, so 4 500,00 krooni. Kaebuse esitaja seisukoht: Kaebuse esitaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning 944,00 krooni kohtukulude jätmist kohtuvälise menetleja kanda. Kaebaja väitel ei ole ta talle süüksarvatavat liiklusõnnetust põhjustanud ja ei tea toimunust midagi. Kaebaja hinnangul puuduvad väärteotoimikus andmed selle kohta, et J. P-le on liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud varaline kahju, mis on
Kaebaja leiab, et käesoleval juhul on varaline kahju tõendamata, kahju ei saa tõendada üksnes J. ja A. P ütlustega. J. ja A. P poolt kohtuistungil antud ütlused sõidukile tekitatud vigastuste 3 tekke välistab ekspertiisiakt; ekspertiisiaktis kajastatud mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kahjustused ei ole omavahel kokkulangevad ja erinevad asukoha poolest. Ainsa kokkulangeva kahjustuse sõidukil välistas A. P kohtuistungil antud ütlustega, selgitades et see vigastus oli sõidukil juba enne vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumist. Kahju on tsiviilõiguslik mõiste, puuduvad tõendid selle kohta, et väidetavalt kaebaja poolt tekitatud kriimustus halvendas asja olukorda – rikkuda ei saa juba rikutud asja. Kaebuse esitaja hinnangul on
Juhul kui kirjeldatud liiklusõnnetus toimunuks, siis saaks väärteo toimepanemist kaebajale süüks arvata üksnes juhul, kui kaebaja sai aru, võis aru saada või pidi aru saama sellest, et põhjustas teisele sõidukile vigastusi. Sõiduautol Mitsubishi olevad mitteolulised kriimustused ei saa tekkida taolise intensiivsusega kokkupõrkel nagu kirjeldasid A. ja J. P. Seega juhul kui kaebaja ei tundnud, saanud tunda või pidanudki tundma kokkupuudet teise sõidukiga, puudub alus tema süüdistamiseks
Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja leidis, et Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 16.novembri 2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus kaebuse jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on ekspert ekspertiisiaktis möönanud liiklusõnnetuse võimalikkust, A. ja J. P-l puudus alus sündmuse väljamõtlemiseks. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS 87 järgi arutab kohus väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, so kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega. Kohtuistungil uuriti järgmisi tõendeid: tunnistaja A. P andis ütlusi, mille kohaselt sõitsid nad 3.juuli 2006 õhtul oma maja juurde. Parkimisplatsile tõkestas läbipääsu punane sõiduk Ford Escort. Auto kõrval seisis naisterahvas. Naisterahvas viibib ka kohtus, tegemist on Pjotr Stassevitš’i abikaasaga. Pjotr Stassevitš’it ja tema abikaasat on korduvalt oma maja juures näinud. Nad palusid auto teelt ära viia. Naine ütles, et juht tuleb ja viib auto ära. Ta istus autos, kui välja tuli Pjotr Stassevitš, kes hakkas nende suunas midagi ütlema, ta avas ukse ja kuulis ebatsensuurseid sõnu. Pjotr Stassevitš viis oma auto eest ära ja nad sõitsid parklasse. Nad parkisid auto, tema väljus sõidukist, avas pagasiluugi ning hakkas sealt kotte välja võtma. Ta kuulis paremalt poolt mootorimüra, vaatas paremale ja nägi, et punane Ford Escort suundus tema poole. Ta jõudis auto taha hüpata, toimus kokkupõrge ja tema sõiduk kõikus. Pjotr Stassevitš sõitis edasi ja märguannete peale ei peatunud. Ta teatas toimunust politseisse, politseist öeldi, et patrulli ei saadeta, paluti teha avaldus. Omavahel kontakteerusid nende auto tagumine põrkeraud, vasakult poolt, rohkem tsentrisse, kaebaja auto riivas tagarauda küljelt. Kahjustused nähtuvad väärteoasja materjalide lk 32 oleva fototabeli alumiselt fotolt, kahjustused tekkisid seoses õnnetusega. Enne liiklusõnnetust tagastange vigastatud ei olnud; enne kokkupõrke toimumist oli oma autot pidevalt üle vaadanud. Teisel pool kaitseraua nurgale, kus kaitseraud keerab tiiva peale, vasakul pool vigastusi ei tekkinud; gabariidituli oli katki – see võidi rikkuda peale kokkupõrget. Fordi kiirus võis olla umbes 20-30 km/h, enne kokkupõrget tegi Ford jõnksu paremale, siis oli kokkupõrge, sõiduk nihkus vasemale ja siis paremale; tunnistaja J. P andis ütlusi, mille kohaselt sõitsid nad 3.juulil 2006 oma maja juurde. Maja juures seisis auto ja nad ei saanud mööda, auto juures seisis naine. Naine ütles, et ise ei oska autot ära 4 ajada, kohe tuleb peremees. Mees tuli ja keeldus autot ära viimast. Mehe ja tema mees vahetasid ebameeldivusi. Hiljem läks auto eest ära ja nad sõitsid parklasse. Auto ära parkinud, väljus ta mees autost ja läks pagasiruumi juurde. Seejärel tundis ta lööki vastu autot, löök oli keskmise tugevusega – ta nõjatus seljatoele, löök tõukas ta ette. Ta väljus autost ja sai teada, et tema meest püüti alla ajada. Ta nägi, et auto, mis enne oli teel ees, püüdis kiiresti ära sõita. Tema mees proovis autot peatada, kuid auto ei peatunud. Auto võis liikuda kiirusega 30-40 km/h. Nad helistasid politseisse, kust öeldi, et sündmuskohale ei tulda, kuid et nad tuleks järgmisel päeval avaldust kirjutama. Auto numbri nad kirjutasid üles. Kokkupõrke tagajärjel tekkisid nende auto taha paperile vasakule poole vigastused, mis nähtuvad väärteoasja materjalide lk 32 oleva fototabeli alumiselt fotolt – veidi kõrgemal sumbutajast, nurga kohast veidi paremale. Auto tagastange enne vigastatud ei olnud. Kriimustus lk 32 oleva fototabeli ülemisel fotol olev kriimustus on ka tekkinud seoses kokkupõrkega. Auto on korda tegemata, kahjukalkulatsioon on tegemata. Kaebajat ja tema naist on korduvalt maja juures näinud, nad käivad seal külas; tunnistaja N. S andis ütlusi, mille kohaselt elab tema poeg perega. Majas käivad nad sageli – 2-3 korda päevas. 3.juuli 2006 sündmusest ta ei tea midagi, sellist intsidenti ei ole olnud. A. P on ühe korra enne näinud, J. P-i näeb esimest korda; ekspertiisiakt nr LT-221-06/4588 mille kohaselt esitati liiklustrassoloogia ekspertiisiks sõiduautod Mitsubishi reg nr XX XXX ja Ford Escort reg nr XXX XXX. Ekspertiisiakti uurimusliku osa järgi nähtus sõiduauto Mitsubishi tagumise kaitseraua vasaku nurga juures, kaitseraua alaosas, profiilimuutuse serva piirkonnas (servast allpool sissepoole kumerduval osal ja servast ülevalpool) on näha ovaalse kontuuriga alal paiknev nii punktisarnastest kui ka pikematest erisuunalistest kraapejälgedest koosnev vigastuste kogum maapinnast kõrgusel ca 36-40 cm (fotod 1-4). Kirjeldatud jälgede kogumi ülaosas ja sellest kõrgemal (maapinnast kuni kõrguseni ca 41 cm) esinevad üksteise kohal paiknevad horisontaalsuunalised kraapejäljed, millede paiknemisest ja iseloomust lähtuvalt on alust arvata, et need ei ole tekkinud eelnevalt kirjeldatud vigastustega samas protsessis. Kaitseraua profiilimuutuse serval (Summuti kohal) on näha püstised kraapejäljed, milliste piirkonnas esinevad sama asetusega punase ja rohelise värvusega aine ladestused (foto 5). Sõiduauto Mitsubishi tagumise kaitseraua vasakpoolsel nurgal esimestena kirjeldatud vigastustest vasakul pool, maapinnast kõrgusel ca 44 cm, nähtub kaks horisontaalsuunalist väheintensiivset kriimustust ning nendest omakorda vasakul esineb horisontaalsuunaline kraapejälg maapinnast kõrgusel ca 47 cm (foto 6). Sõiduauto Ford esikatseraua parempoolse nurga piirkonnas, iluliistust allpool esinevad võrdlemisi intensiivsed horisontaalsuunalised kraapejäljed auto staatilises olekus maapinnast kõrgusel ca 42,545,5 cm (foto 9). Kirjeldatud jälgedega kohakuti esineb horisontaalsuunaline kraapejälg ka kaitseraua iluliistu alaservas (maapinnast kõrgusel ca 47 cm). Liistust ülevalpool, maapinnast kõrgusel ca 48-49 cm, on näha eelmistega samasuunalised kraape- ja nühkejäljed, mis ulatuvad kaitseraua külgmisele osale (foto 10). Ühtlasi esineb horisontaalseid kraapejälgi ka kaitseraua paremal küljel, iluliistust allpool. Tulenevalt sõidukitel esinevate kirjeldatud kontaktijälgede tekkesuunast, osalt ka paiknemisest, on sõiduauto Mitsubishi kaitseraua vigastustest sõiduauto Ford kaitseraual olevate kontaktijälgedele analoogsete tunnustega ainult horisontaalsuunalised kraapejäljed (ülejäänud sõiduauto Mitsubishi kaitseraua vigastused ei ole väidetava sõidukite kontaktiga seostatavad). Arvestades sõidukitel esinevate horisontaalsete jälgede ulatust ja intensiivsust pidi sõiduauto Ford esikaitseraua parempoolse nurga piirkond olema vigastatud enne väidetavat autode kontakti. Ekspertiisiaktis toodud eksperdi arvamuse kohaselt on tehniliselt võimalik, et sõiduauto Ford reg nr XXX XXX esikaitseraua parempoolse nurga ja Mitsubishi reg nr XX XXX tagumise kaitseraua vasakpoolse nurga vahel on toimunud kokkupuude, kuivõrd aga autode vigastustes eritunnuseid ei nähtu, ei ole võimalik vaadeldavate sõidukite kontakti ka kinnitada; ekspert L. T selgitas kohtuistungil, et ekspertiisiks esitatud mõlemal sõidukil on sarnase iseloomuga kontaktijäljed, sarnased hõõrdumised. Eritunnuste puudumise tõttu ei ole võimalik millegi konkreetse väljatoomine, mis teesi jaataks. Kokkupuute näol pidi olema tegemist riivava 5 iseloomuga kontaktiga, kokkupuude polnud tugev. Väärteoasja materjalide lk 32 Mitsubishi tagumisel põrkeraual punast värvi kriimustuse tekitamine sõiduauto Ford poolt on vähetõenäoline, kriimustused peaksid olema horisontaalsuunas. Sõiduautol Mitsubishi olevad ülemised vigastused (lk 12) peavad olema tekkinud teise protsessi käigus, vigastuste suund on teine. Sõidukitel olevate vigastuste erinev kõrgus (tl 12 ja 15) võib olla tingitud autode erinevatest koormatest, paar sentimeetrit ei välista midagi. Sõiduautol Ford on vigastuste kogum, millest on võimatu eristada, mis millal tekkis. Kõik ei saa olla tekkinud ühe sündmuse käigus. Väidetav kontakt pidi toimuma Fordi esi- ja Mitsubishi taganurga vahel. Ford pidi lähenema, liikuma paremale, edasi otse ja siis eemalduma. Kirjeldatud viisil liiklusõnnetuse tekkimine on võimalik; kaebaja Pjotr Stassevitš selgitas kohtuistungil, et ei ole A. P-i enne näinud, kui alles siis kui teda kutsuti politseisse. Ei tea, miks A. ja J. P tundsid temas ära isiku, kes põhjustas liiklusõnnetuse. maja juures käivad abikaasaga pidevalt ja tihti. Temal autot ei ole, on poja auto Ford Escort. Auto on normaalses seisukorras, 2,5 aastat tagasi ei hoidnud ta pikivahet ja toimus riive, mille tagajärjel oli auto parema esiotsa suunatuli veidi vigastatud, parema esilaterna klaas oli mõrane, suunatule tagune ääris oli vigastatud. Pärast 2004 aasta õnnetust olid sõiduki esikaitseraual kriimustused paremal ja vasakul, need olid tekkinud jäistest lumehangedest, kuna kaitseraud oli madal. 2004 aasta õnnetusest läks parema suunatule kohalt värv maha. Peale 2004 aasta õnnetust vahetas ta sõidukil üksnes laternaklaasi ära. Väärteoasja materjalide lk 14 (tl 35) ja 28 (tl 49 alumine foto) fotodel nähtuvad kriimustused sõiduautol Ford tekkisid 2004 aasta õnnetuse käigus; lk 15 (tl 36), 16 (tl 37) ja 31 (tl 52) olid sõidukil enne 2004 aasta õnnetust. Enne ekspertiisi määramist mõõtis politseiametnik ära mõlemad sõidukid ja avaldas, et autode vahel on olnud kontakt. Seisukohta põhjendas politseiametnik asjaoluga, et sõidukil oli must plekk. Ilmselt oli tegemist bituumeniplekiga; 03.08.2006 koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ nr 2042, mille kohaselt toimus 03.07.2006 kell 18:44 liiklusõnnetus milles osalesid sõiduautot Ford Escort reg nr XXX XXX juhtinud Pjotr Stassevitš ja sõiduautot Mitsubishi Mirage reg nr XX XXX juhtinud A. P. Liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt „sõitis otsa seisvale sõiduautole ja lahkus“. Sõiduki Ford Escort paremal pool esiosas olnud vigastused pärinesid 2004 aasta augustis toimunud liiklusõnnetusest (fikseeritud Nordicum kindlustuses), liiklusõnnetuses sai kahjustada sõiduki Mitsubishi tagastange vasak nurk, millel olid kriimustused; fototabelitelt (originaalfotod väärteoasja toimik tl 11-17, 28-41) nähtuvad sõiduki Ford Escort reg nr XXX XXX ja Mitsubishi Mirage reg nr XX XXX vigastused; fotolt (väärteoasja toimik tl 42) nähtub sõiduk Ford Escort peale 2004 aasta liiklusõnnetust; väärteoprotokoll nr AB 814009, milles Pjotr Stassevitš avaldab, et rikkumisega nõus ei ole põhjusel, et vaidlusalust liiklusõnnetust ei ole toimunud; QBE kindlustuse kahjukäsitluse originaaldokumendid 12.07.2004 toimunud liiklusõnnetuse kohta, mille kohaselt toimus 12.07.2004 liiklusõnnetus, milles osales sõiduauto Ford Escort, reg nr XXX XXX. Sõiduauto Ford Escort sõitis 12.07.2004 tagant sisse sõiduautole Audi 100 reg nr XXX XXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel olid sõiduautol Ford Escort nähtavad kahjustused: parempoolne esituli. Kohtu hinnangul on Pjotr Stassevitš’ile süüksarvatav väärtegu
Kohtuistungil andsid toimunu kohta ütlusi A. ja J. P ning N. ja Pjotr Stassevitš. Isikute ütlustes esines oluline vastuolu: - A. ja J. P väitsid, et 3.juulil 2006 tekkis maja juures konflikt Pjotr Stassevitš’iga ning sõiduautot Ford Escort reg nr XXX XXX juhtinud Pjotr Stassevitš riivas sihilikult nende sõiduautot Mitsubishi Mirage reg nr XX XXX, kusjuures eelnevalt viibis maja juures ka Pjotr Stassevitš’i abikaasa; 6 - N. ja Pjotr Stassevitš väitsid, et mittemingisugust intsidenti nimetatud kuupäeval ja kohas ei olnud. Kohus kontrollib tunnistajate ja kaebaja poolt antud ütlusi ja annab hinnangu ütluste usaldusväärsusele, uurides tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Tunnistajad A. ja J. P andsid ütlusi, et kaebajat ja tema abikaasat teavad üksnes selletõttu, et viimased käivad sageli nende majas oma sugulasi vaatamas; tunnistajad avaldasid, et neil ei ole isikute suhtes vihavaenu. Tunnistajaid hoiatati teadvalt valeütluste andmise eest. Kaebaja selgitas, et A. P-i nägi ta esmakordselt alles politseis, tunnistaja N. S andis ütlusi, mille kohaselt oli ta A.P-i eelnevalt ühe korra näinud, tunnistaja J. P-i ta ei tunne. Kaebaja viitas, et A. ja J. P-i eesmärgiks on parandada oma sõiduki kahjustatud tagastange kaebaja arvel. Kohtule jääb arusaamatuks, miks pidid isikud (arvestades sõiduautol Mitsubishi olevate vigastuste suurust) väidetava kindlustushüvituse saamise eesmärgil välja mõtlema vaidlusaluse intsidendi, teatama sündmusest politseile, süüdistama intsidendi toimumises alusetult kolmandat isikut, kes käib tihedalt nende majas ning kellega puututakse eeldatavalt kokku ka edaspidi ning andma teadvalt nii kohtuvälise menetleja juures kui kohtus valeütlusi. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei nähtu ekspertiisiks esitatud autode vigastustes eritunnuseid ning sellel põhjusel ei ole võimalik sõidukite kontakti kinnitada. Samas ei lükka ekspertiisiaktis toodud järeldused sõidukite kontakti toimumist kindlalt ümber: ekspertiisiakti kohaselt leidus sõiduauto Ford kaitseraual ka kraapejälgi (foto 9), mis ühtisid sõiduautol Mitsubishi kaitseraual olevate vigastustega (foto 6); kohtuistungil selgitas ekspert, et mõlemal sõidukil on sarnase iseloomuga horisontaalsuunalised kontaktijäljed; jälgede kõrguste ja trasside suuna järgi saab väita, et kontakt oli võimalik. A.P andis kohtuistungil ütlusi, et kaebaja auto riivas nende auto tagarauda küljelt, riive tagajärjel kõikus nende sõiduk, tunnistaja J. P väitel tundis ta sõiduki kõikumist. Ekspert selgitas kohtuistungil, et sõidukite vaheline väidetav kokkupõrge pidi olema riivava iseloomuga, võimalik kokkupuude ei saanud olla tugev. Tunnistajate A. ja J. P ütlused, tunnistaja A. P poolt kirjeldatud ja kohtuistungil joonistatud skeem toimunu kohta riimuvad ekspertiisiaktis toodud järeldustega õnnetuse toimumise võimalikkuse, tekitatud vigastuste kohta ja eksperdi selgitustega. Kohtu hinnangul on Pjotr Stassevitš’i ja N. S ütlused ümber lükatavad ekspertiisiakti järelduste ja eksperdi selgitustega. Ekspertiisiaktis toodud järeldused ja eksperdi selgitused möönavad õnnetuse toimumise võimalikkust, tunnistajatel A. ja J. P-l puudus kohtu hinnangul ajend ja alus valeütluste andmiseks. Pjotr Stassevitš selgitas kohtuistungil, et 2004.aastal toimus sõidukiga Ford Escort liiklusõnnetus, riive tagajärjel sai kahjustada sõiduki esiotsa parem pool. Kohtul ei ole alust kahelda Pjotr Stassevitš’i ütlustes, mis puudutavad 2004.aasta õnnetust, kuivõrd isiku ütlusi kinnitavad QBE kahjukäsitluse originaaldokumendid, samuti ekspertiisiakt, mille kohaselt pidi sõiduauto Ford esikaitseraua parempoolse nurga piirkond olema vigastatud enne väidetavat autode kontakti. Tunnistaja A. P andis ütlusi, et enne väidetavat õnnetust ei olnud tema auto tagastange vigastatud, autot vaatab ta sageli üle; tunnistaja A. ja J. P osundasid kohtuistungil fototabelitelt ka sellistele vigastustele, mille tekke seoses õnnetusega ekspert välistas. Kohtu hinnangul ei ole seega välistatud, et sõiduki Mitsubishi tagastange oli vigastatud juba enne väidetavat õnnetust. Samas andis ekspert arvamuse, et fototabeli fotolt 6 nähtuvad sõiduauto Mitsubishi horisontaalsuunalised vigastused võivad olla tekkinud vaidlusaluse riive käigus, põhjusel et need ühtivad sõidukil Ford olevate horisontaalsuunaliste vigastustega. Pjotr Stassevitš andis ütlusi, et enne 2004.aastat võis sõiduki Ford kaitseraual olla vigastusi, mis olid tekkinud jäistest lumehangedest, kuid ekspertiisiaktis toodud järelduste kohaselt ühtivad sõiduki Ford kaitseraual olnud horisontaalsuunalised vigastused sõiduki Mitsubishi vigastustega, kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et nimetatud kokkulangevus on juhuslikku laadi. Ekspertiisiakt ja eksperdi selgitused toetavad tunnistajate A. ja J. P versiooni toimunu kohta. Kaebaja väitel erinesid kokkulangevad 7 vigastused kõrguse poolest, samas selgitas ekspert kohtuistungil, et sõidukitel olevate vigastuste erinevad kõrgused võivad olla tingitud autode erinevatest koormatest. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole tuvastatud, et otsasõidu tagajärjel tekkis varaline kahju. Sõiduauto Mitsubishi vigastused, millised ekspertjäreldus seostab õnnetusega, nähtuvad fototabeli fotolt nr 6. Käesolevas asjas on kahju tõendatud fototabelite ja eksperdi arvamusega, tunnistajad A. ja J. P andsid ütlusi kahju tekkimise asjaolude kohta. Väärteoprotokollis on kahju tekitamise fakt kajastatud. Väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, milles kahju seisnes, kuid Riigikohtu praktika kohaselt ei saa nimetatud asjaolu lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Kahju suurus on võimalik välja selgitada rikkumise taastamisväärtuse hindamise käigus; tagastange parandamiseks tuleb teha väljaminekuid, seega on tegemist varalise kahjuga. Kohtu hinnangul ei ole õige kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei saa rikkuda juba kahjustatud asja. Juba kahjustatud asja rikkumise korral tuleb kahju hüvitamise käigus lahendada küsimus iga rikkuja vastutuse ulatusest. Tunnistajad A. ja J. P andsid ütlusi, et 3.juulil 2006 tekkis konflikt Pjotr Stassevitš’iga, kes peale oma sõiduki ära viimist riivas enne maja juurest lahkumist sõiduautot Mitsubishi, A. P joonistas kohtuistungil toimunu kohta skeemi. Kohtu hinnangul oli Pjotr Stassevitš’il tulenevalt tekkinud konfliktist ajend vaidlusaluse manöövri sooritamiseks, samas pani Pjotr Stassevitš teo toime ettevaatamatusega: ei ole tõenäoline, et Pjotr Stassevitš’il oli kavatsus sõiduautot Mitsubishi sihilikult rikkuda. Seega on Pjotr Stassevitš’i tegu õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi – isik ei veendunud manöövri ohutuses ja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. Kohtu hinnangul on Pjotr Stassevitš’ile süüksarvatav väärtegu
Kohtu hinnangul pidanuks Pjotr Stassevitš peale sõiduauto Mitsubishi Mirage riivamist reageerima A. P märguannetele ja selgitama välja juhtunu asjaolud. Kohus ei pea tõenäoliseks asjaolu, et Pjotr Stassevitš ei pidanud võimalikuks, et kokkupuudet teise sõidukiga ei toimunud. Tunnistajad A. ja J. P andsid ütlusi, et nende sõiduk kõikus puute tagajärjel, kohus leiab, et arvestades tekkinud kahjustusi oli sõiduki kõikumine võimalik ja Pjotr Stassevitš pidanuks seda märkama. Kohus leiab, et Pjotr Stassevitš pidi ka teise sõiduki suunas ja nii lähedale sõites arvestama võimalusega, et ta võib kaugusi valesti hinnata ja kontakti toimumine on võimalik. Samuti pidi Pjotr Stassevitš kohtu hinnangul aru saama õnnetuse toimumisest siis, kui A. P üritas peale juhtunut tema autot kinni pidada. Seega on Pjotr Stassevitš’i tegu õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi – isik lahkus peale liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohalt ja ei teavitanud nõuetekohaselt politseid.
lg 2 järgi on
§-des 741–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur seega on Pjotr Stassevitš’ile karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Kohtuvälise menetleja otsuse järgi on Pjotr Stassevitš’i karistuse määramisel arvestatud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub Pjotr Stassevitš’ile määratud karistustega.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest võib isikut karistada 8 rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga; Pjotr Stassevitš’ile on karistuseks määratud rahatrahv 30 trahviühikut, so alla keskmise sanktsioonimäära. Määratud karistus vastab toimepandule.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest võib isikut karistada rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses või arestiga; Pjotr Stassevitš’ile on karistuseks määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, so alla keskmise sanktsioonimäära. Määratud karistus vastab toimepandule. Kaebaja kohtukulud tuleb jätta kaebaja kanda. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.