1-06-15404\4

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-06-15404 04.juunil 2007.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud Arvo Pihlamets ja Selma Jürgenson, sekretäri Tatjana Petuhhova ja tõlgi Ilona Filippov juuresolekul, prokuröri Aimar Koik ja kaitsja Jelena Benevolenskaja osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kriminaalasja Aleksandr Volkov, ik 37104073711, venelane, Eesti kodanik, keskharidusega, varem kohtulikult karistatud 29.02.1996.a. Narva Linnakohtu otsusega KrK § 101 p.1,3, 1241 lg.1, 140 lg.2 p.1, 142 lg.2 p.2,4 ja 185 lg.2 järgi vangistusega 15 aastat, karistuse lõpp 01.08.2009.a. - süüdistuses KarS § 114 p.4 järgi. Süüdistus Aleksandr Volkovit süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Narva Linnakohtu 29.02.1996.a. otsusega KrK § 101 p.1,3 järgi ehk tapliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel 15-aastase vabadusekaotusega, pani toime tahtliku tapmise: 20.03.2006.a. ajavahemikul kella 13.30-st kuni kella 15.00-ni tappis tahtlikult Harjumaal Rummus asuva Murru vangla tööstustsoonis II ettevalmistusosakonna tsehhis V P – haaras P’l kätest kinni, tõukas ta pikali maha ja lohistas P nägu vastu maad, seejärel lõi P palju kordi metallvardaga vastu pead ja kehasse, põhjustades Patajevile elupuhuselt ajukolju kinnise tömbi trauma koljuluude murdudega (sisserõhutusmurd paremal, parema kiiruluu joonmurd), parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, peaajupõrutuse difuusse pehmekelmealuse verevalumiga ning põrutuskoldega paremas kiirusagaras, verevalumid kõõlustanul, kokku 7 põrutushaava paremal otsmiku-kiiru piirkonnas, lagipea piirkonnas ning kukla-kiiru piirkonnas, nahamarrastused parema kulmukaare välisnurgas, vasakul alalõuanurga kohal, nahaalused verevalumid vasakul põsel ja lõuatsil ehk eluohtlikud tervisekahjustused, samuti kägistas V.P voolujuhtmega, põhjustades temale tervisekahjustuse, samuti põhjustas A.Volkov V.P’le kehatüve kinnise tömbi trauma – nahamarrastused vasakul puusal, vasakul nimme piirkonnas ja paremal ristluu piirkonnas, mõlema ülajäseme kinnise tömbi trauma – põrutushaavad parema labakäe välisküljel ja vasakul labakäe selgmiselt, nahaalused verevalumid mõlema küünarvarre tagapinnal, parema randmeliigese sirutuspinnal ja paremal labakäel ning mõlema alajäseme kinnise tömptrauma - nahamarrastused vasaku reie sisepinnal, põlvedel, mõlema sääre eespinnal, mõlema hüppeliigese piirkonnas ning nahaaluse verevalumi vasakul labajalal selgmiselt, mille tulemusena V.P suri sündmuskohal, millise käitumisega Aleksandr Volkov pani toime KarS § 114 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtuistungil tunnistas Aleksandr Volkov ennast süüdi. P’ga olid neil normaalsed suhted, korra oli ta P’le raha laenanud, nad elasid ühes toas, vahepeal P vabanes, kuid varsti tuli vanglasse tagasi. Alates 2003.a. ta vanglas töötab ning 20.03.2006.a. läks ta pärast lõunat kella 13.00 ajal tagasi oma töökohale II ettevalmistusjaoskonda (”2 заготовка”). P nägi viimati lõunasel loendusel ja kuivõrd ta oli kuulnud, et komisjon oli otsustanud kinnipeetavate puhkuste üle, küsis P käest, kas komisjoni istung toimus. P’l olid suhted vangla administratsiooniga ja viimane oli korduvalt öelnud, et saab puhkuse saamisega aidata. Sellel päeval tuligi P tema töökohta ja ütles, et komisjoni istungit ei ole toimunud ja kui ta tahab puhkusele saada – peab P’le maksma. Selle peale ta vihastas ja ütles P’le jämedalt halvasti, keeldudes raha maksmisest. P lõi teda, mille peale ta lõi P jalust maha ja materdas maas. Siis nad tõusid püsti ja korraga ta nägi külje pealt P’l käes metallkangi - P ründas, ta kukkus selili, kuid tal õnnestus kangi enda kätte saada. Kuidas ja mitu korda lõi P - ei oska öelda. Kui ta aru sai, et tappis P, viibis mõnda aega liikumatult, siis nägi Ivanovi, kes tsehhi tuli. Palus, et I aitaks P eemale tirida, nad tirisid P kõrvalruumi ja siis ta käskis Ivanovil ära minna. Kella 16.00 loendusel avastati, et P ei ole ja temal avastati jäljed. Kahetseb toimepandut. Kohtuistungil uuritud tõendid Sündmuskohta – Murru vangla töötsoonis asuvat OÜ Star Invest tsehhi hoonet vaadeldi ja fotografeeriti 20.03.2006.a. kell 18.45. Tuvastati, et lohistamisjäljed viib tsehhist teise ruumi, kus puudub valgus, ruumi keskel ukse avast 1m kaugusel lebab selili asendis ohtrate verekahtlaste jälgedega meesterahva surnukeha, mille peal on puitrest. On kirjeldatud laiba riietust, laiba jopetaskust leiti töökaart P nimele, mobiiltelefon. Surnukeha kõrval avastati voolujuhe. Sündmuskohalt võeti kaasa DNA proovid, metallnurk, karvad surnukeha käest, voolujuhe, kaks liistu, jope, mobiiltelefon (tl 4). 20.03.2006.a. andis A.Volkov välja seljas olnud riided – saapad, jope, polo, kampsun ja müts (tl 15). 21.03.2006.a. on asitõenditena vaadeldud - kirjeldatud ja fotografeeritud A.Volkovi riideid, millistel on tumedad või pruunid plekid (tl 17-19). Asitõenditena on vaadeldud sündmuskohalt kaasa võetud mobiiltelefoni, voolujuhet, metallnurka, riideid - jopet ja polot (tl 20,22). Surnu kohtuarstliku ekspertiisaktis nr.247 22.03.2006.a. toodud eksperdiarvamuse kohaselt V P surma põhjus on tömp aju-kolju trauma koljuluude murdude, ajukelmetealuste verevalumite ja peaajupõrutusega ning põrutushaavade, nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas, tervisekahjustused on eluohtlikud. Tömp aju-kolju trauma võis olla tekitatud hulgalistest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemetega, vigastused on elupuhused. Samuti tuvastati P surnukehal horisontaalse asetsusega strangulatsioonivagu kaela keskosas, mis võis olla tekitatud kägistamisel linguga, mis on eluohtlik ja elupuhune. Lisaks esinevad surnukehal hulgalised tervisekahjustused – nahamarrastused, põrutushaavad ja verevalumid kehal ja jäsemetel. Surm võis saabuda 2 ööpäeva enne laiba lahangut, alkoholi ega narkootilisi aineid verest ei leitud (tl 36). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr.114 21.03.2006.a. toodud arvamuse kohaselt A.Volkovi 21.03.2006.a. kohtuarstlikul läbivaatusel on tuvastatud tervisekahjustused: kuivanud pinnaga ovaalne nahamarrastus kaela tagapinnal vasakul ja kaks ovaalset nahamarrastust vasaku reie alumises kolmandikus ees-sisepinna piiril. Kuivanud pinnaga nahamarrastused parema küünarvarre alumises osas välispinnal kodarluu 3 tikkeljätke kohal ja parema randme välispinnal, vasaku küünarvarre alumises osas sisepinnal ja vasaku randme sisepinnal, vasaku labakäe V sõrme sisepinnal II ja III sõrme sisepinnal, pöidla kämblaluu alumises osas sisepinnal ja nahakriimustus pöidla sisepinnal. Nahaalused verevalumid vasaku küünarvarre alumises osas sisepinnal ja vasaku randme sisepinnal. Koorikutega kaetud nahamarrastused parema labakäe välispinnal III, IV, V sõrmel, vasaku labakäe välispinnal II ja V sõrmel. Kuivanud pinnaga nahamarrastused mõlema käe IV sõrme välispinnal. Nahaaluste verevalumite ja kuivanud pinnaga nahamarrastuste tekitamise aeg orienteeruvalt 12-36 tundi enne kohtuarstlikku läbivaatust ning koorikutega kaetud nahamarrastuste tekitamise aeg orienteeruvalt 36-96 tundi enne kohtuarstlikku läbivaatust. Kõik koorikutega kaetud nahamarrastused paiknevad labakäte välispindadel. Sarnaste ovaalsete nahamarrastuste paiknemine erinevatel tasapindadel keha eesmisel ja tagapinnal on iseloomulikum nende tekitamisele löökidest kui kukkumisest. Need nahamarrastused võisid olla tekitatud kõva tömbi esemega, mille kehaga kontakteeruv osa on tõenäoliselt ümara või ovaalse piirdunud veidi ebatasase pinnaga, võimalik, et keskel väljuulatava nukiga. Kirjanduse andmetel rohkete nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumite esinemine küünarvartel ja labakätel on iseloomulik nende tekitamisele enesekaitse või rünnaku käigus (tl 136). 30.05.2006.a. Täiendekspertiisi kohaselt on eksperdil olnud alust arvata, et A.Volkovil tuvastatud ovaalse kujuga nahamarrastused vasakul pool kaela tagapinnal ja vasaku reie alumises kolmandikus ning kohtuarstlikul lahangul V.P’l tuvastatud otsmikuluu sisserõhutusmurd paremal võisid olla tekitatud sarnase vahendiga, milleks võis olla kõva tömp ese, mille kehaga kontakteeruv osa on ümara või ovaalse piirdunud pinnaga. Patajevi surnukehal esineb kaelal horisontaalne suletud strangulatsioonivagu, mille erineva intensiivsusega väljendumine tuleneb mehaanilise jõu mõjutuse tugevusest kaela erinevates piirkondades. Intensiivsemalt väljendunud (st tugevama mehaanilise mõjutusega) on strangulatsioonivagu kaela vasakul tagapinnal ja paremal pool eespinnal. Kõige nõrgemini on strangulatsioonivagu väljendunud kaela eespinnal keskel, kuid strangulatsioonivagu täielikku katkemist ei esine. Strangulatsioonivagu ei ole iseloomulik isiku riietest haaramisel ja lohistamisel riideesemete kaeluse soonimisel tekkida võivale vigastusele (tl 50-52). 28.03.2006.a. on A.Volkov vabatahtlikult andnud oma sülje proovi DNA ekspertiisi teostamiseks (tl 61). 12.04.2006.a. Ekspertiisiaktis nr.GE-0741-06/1818 toodud eksperdiarvamuse kohaselt: metall-lehelt, metallnurgalt, puidust tükilt, A.Volkovi saapalt, polo varruka otsalt ja kaeluselt, kampsuni varruka otsalt analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad V P võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; voolujuhtmelt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev V P ega A.Volkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiiliga; A.Volkovi vasaka jala saapa sääreosalt ja labidalt DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt, kuid samas on nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamisi DNA profiile, st DNA profiile, mis pärinevad isikult, kelle DNA-d on nendes segaproovides enam. Need peamised DNA profiilid on kokkulangevad V.Patajevi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; A.Volkovi jope parempoolse varruka otsalt ja kampsunilt eestpoolt (kaeluse alt palmikult) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt, nende segaproovide analüüsil 4 saadud tulemuste alusel ei saa välistada V.P ja A.Volkovi pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (tl 56-59). 09.06.2006.a. Ekspertiisiaktis nr.GE-1188-06/2883 toodud eksperdiarvamuse kohaselt: varasema ekspertiisi käigus (akt nr.GE-0741-06/1818) analüüsitud proovidest metalllehelt, puidust tükil, A.Volkovi saabaste, polo, kampsunilt määratletud DNA profiilid on kokkulangevad V.Patajevi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangevad A.Volkovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; varasema ekspertiisi käigus analüüsitud proovid jope parempoolse varruka soonikuotsalt ja jope vasakpoolselt varrukalt on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt, nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel eristatavad peamised DNA profiilid on kokkulangevad A.I võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (tl 66). 19.07.2006.a. andis oma sülje välja J.M (tl 68), 01.08.2006.a. ekspertiisiakti nr.GE1543-06/3941 kohaselt varasema ekspertiisi käigus analüüsitud proovidest määratletud DNA profiilid ei ole kokkulangevad J.M DNA profiiliga või ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi (tl 71-73). Tunnistaja Viktor Bazarov (Murru vangla töötaja) kinnitas, et 20.03.2006.a. lõuna ajal nägi viimati P, kui viimane läks metallkonstruktsioonide kokkupanemise tsehhi poole. Tunnistaja Viktor Ragozin (Murru vanglas asuva OÜ Starinvest töötaja) kinnitas, et 20.03.2006.a. nägi Volkovit (kes töötas ettevalmistusosakonnas) enne lõunat, pärast kella 13.00 enam ei näinud. Tunnistaja R R (Murru vangla kinnipeetav) kinnitas, et 20.03.2006.a. Patajev tuli tema töökohta (firma Bestnet) temaga rääkima, siis helistas – tema sai aru, et rääkis Volkoviga ja läks edasi Volkovi juurde. Volkovi ja P vahelised suhted oli normaalsed, nad elasid ühes toas. Tunnistaja G V (Murru vangla kinnipeetav, kes töötab 5.tsehhis) kinnitas, et nägi mõlemit - P ja Volkovit 20.03.2006.a. viimati pärast lõunasööki. Tunnistaja A P (Murru vangla kinnipeetav) kinnitas, et 20.03.2006.a. pärast lõunat käis 2.tsehhis Volkovi juures, koos Abramoviga nad viisid ära vajalikud detailid. Tunnistaja J M (Murru vangla endine kinnipeetav) kinnitas, et 20.03.2006.a. pärast lõunat viibis tema spordilinnakus, P ütles, et läheb Volkovi juurde vestlema, aga enne läks R juurde. Volkovi ja P vahelised suhted oli normaalsed, nad elasid ühes toas. Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Faktiliste asjaolude tuvastamisel tuleb lähtuda kokkulangevatest tõenditest. 20.03.2006.a. toimunu tuvastamiseks tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest, nendeks on eksperdiarvamused, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid. Objektiivseteks, st sellisteks, mis kajastavad sündmustikku reaalselt, on sellised tõendid, millised salvestasid juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Asitõendite vaatlusprotokolliga ja DNA ekspertiisiga on tuvastatud, et süüdistatava riietel avastati tapetu veri. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kajastab tsehhis toimunut. Need objektiivsed tõendid haakuvad süüdistatava ütlustega. Kohus asub seisukohale, et eelpoolnimetatud kokkulangevate objektiivsete tõenditega on Volkovi süü tapmises tõendatud. Ei ole tuvastatud, et Volkovi ja P oleks konflikte olnud, P tuli ise Volkovi juurde viimase töökohta. Volkovi seletused sündmusele eelnenud P’ga vestluse kohta ei ole ümber lükatud. Ei ole ümber lükatud, et P ründas 5 metallkangiga Volkovit, kuid antud rünne oli lõpetatud siis, kui P maha kukkus. Järgnevad hulgalised kehavigastused ei olnud enam tekitatud soovist ennast kaitsta. Metallkangiga hulgaliste kehavigastuste tekitamine pähe ja kehasse, mis on kajastatud surnu ekspertiisiaktis, kinnitab süüdistatava tahtlust kannatanu tappa. Volkov on eitanud kannatanu kägistamist ja sündmuskohal ei leitud ka sobivat kägistamise vahendit, prokurör loobus ka tunnistaja Ivanovi ülekuulamisest, kes aitas P teise ruumi tassida. Kannatanu surma põhjuseks on tömp aju-kolju trauma, selle tekitamine Volkovi poolt on tõendatud. Seega kannatanu kägistamine süüdistatava poolt tuleb süüdistusest välja jätta. Lüües kannatanut sellise eseme ja jõuga, mis on küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ja siseorganiteni ulatumiseks, möönab lööja igasuguse tagajärje, sh surma saabumise. Seega pani A.Volkov toime teo, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava tegu sisaldab KarS § 114 p.4 ettenähtud kuriteokoosseisu, sest Volkov on isik, kes on varem karistatud tahtliku tapmise eest, seega pani ta käesoleva tapmise toime vähemalt teist korda. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr.62 kohaselt A.Volkov ei ole nõrgamõistuslik, nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Tal esineb traumajärgne ajukahjustuse sündroom, mis avaldub peavaluhoogudes ja suurenenud erutuvuses ning impulsiivses käitumislaadis konfliktsituatsioonides. 20.03.2006.a. ei esinenud temal sellise iseloomuga ja ulatusega psüühikahäireid, mis oleksid tal takistanud või oluliselt piiranud aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamisele, ta oli süüdivusseisundis (tl 167). Tsiviilhagi ei ole esitatud (tl 53). Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. A.Volkovi iseloomustus vanglast on positiivne (tl 171, 173). Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Vangistuse mõistmine on põhjendatud ja vangistusega karistamine on ainuvõimalus, sest tegemist on esimese astme suure ühiskonnaohtlikkusega kuriteoga ning A.Volkovit on ka varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning ta uue kuriteo ta pani toime just karistuse kandmise ajal. Mõistetavat karistust tuleb suurendada 29.02.1996.a. Narva Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, sest uue kuriteo pani A.Volkov toime karistuse kandmise ajal. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 2,5 palga alammäära ja ekspertiisitasud ning määratud korras osalenud kaitsjatasu. Juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: 6 Süüdi tunnistada Aleksandr Volkov KarS § 114 p.4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 (kaheksa) aastat. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 29.02.1996.a. Narva Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2.a.1.k.27.p.) võrra ning liitkaristuseks Aleksandr Volkov’ile mõista vangistus 10 (kümme) aastat 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Karistuse alguseks on 04.06.2007.a. Välja mõista Aleksandr Volkov’ilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) sundraha 9000.(neli tuhat viissada) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 6608.- (kuus tuhat kuussada kaheksa) krooni ning ekspertiisitasu 34 019.- (kolmkümmend neli tuhat üheksateist) krooni. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 04.juunil 2007.a. ja kohtuotsus tervikuna on kättesaadav 19.juunil 2007.a. Kohtunik: /allkirjad/ Rahvakohtunikud: