Obsah (5)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

1-07-3713 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03 mai 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-3713 (07231800814) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

§ 121

järgi lühimenetluses Prokurör Egon Oja Süüdistatav Roman Karavainikov Ik: 38112270271, Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. Roman Karavainikov süüdi tunnistada

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Roman Karavainikovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud ja ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 13.03.2007, so 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Roman Karavainikovile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva Roman Karavainikovi suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Roman Karavainikov temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 5.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Roman Karavainikovi järgima katseajal kontrollnõudeid: 1 elada alalises elukohas ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada Roman Karavainikovile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.05.

2. Roman Karavainikovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Roman Karavainikov, 1-07-3713, sundraha“.
3. Roman Karavainikovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Roman Karavainikov, 1-07-3713, kaitsjatasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Roman Karavainikovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Edasikaebamise kord • • Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Roman Karavainikovi süüdistatakse selles, et tema 12.03.2007 kella 22.40 paiku, olles alkoholijoobes, teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil, peksis oma elukaaslast J. Tt, tekitades talle füüsilist valu, käeluu murru ja verevalumid kogu keha piirkonda. Seega Roman Karavainikov pani toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kohtuistungil süüdistatav Roman Karavainikov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. 2 Kannatanu oli prokuröri esitatud karistusettepanekuga nõus ning midagi lisada ei soovinud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest nähtuvalt toimetati 12.03.2007 kell 23.57 korterist raviasutusse J. T, kellel diagnoositi parema õlavarreluu murdu, vasakul 6., 7.,

1. ja
2. roide murdu ning põrutust. Kehavigastused olevat tekkinud peksmisest raudkepiga. (t/l 3) • 12.03.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi hoonet ja teisel korrusel uksed numbritega 115/116 ja 117/118, milliste vahel valge uks, mille taga metallisttoru pikkusega 150 cm ja läbimõõduga 2 cm. Viiendal korrusel vasakut kätt viimane uks on nr 415/
3. Lukud ja uks terved. Vahekoridorist edasi tuba nr 415 ja
4. Toa nr 416 uks on hingedel, kuid on keskelt pooleks murtud. Uksel lukk puudub. Toas maas madrats, millel kaks tekki. Tekkidel ja madratsit katval linal vereplekid. (t/l 4-6) • 12.03.2007 koostatud tunnistaja S. Š ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tõi tunnistaja 12.03.2007 kella 16 ajal lastetoetusraha, kuid O. V-t ei olnud kodus. Tema ema L. ütles, et O. on viiendal korrusel. Tuppa sisenedes nägi, et L. on põrandal oleval madratsil. Teda oli pekstud. Nägu oli sinine ja peksmise jäljed olid ka käel. Kui küsis, mis juhtunud on, siis ütles, et tal on probleemid seljaga. Roman hoidis raudtoru. Nad elasid koos. Roman oli koos nendega toas. Küsis Romanilt miks ta peksis ja Roman vastas, et truudusemurdmise eest S-ga. O. võttis raudtoru ja tunnistaja läks koos O-ga seda peitma teisele korrusele. Kutsus koos M-ga kiirabi. Pärast kiirabi tulekut saabus ka politsei ning tunnistaja näitas ette raudtoru asukoha. (t/l 7-11) • 13.03.2007 kell 00.15 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtuvalt tuvastati Roman Karavainikovil alkoholijoove 2,02 ‰. (t/l 13) • 13.03.2007 koostatud kahtlustatava Roman Karavainikovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 12.03.2007 õhtul koju tulles avastas, et J-t ei ole ja laps on üksinda kodus. Arvas, et J. on A. juures, sest ta viimasel ajal käib seal tihti. Läks sinna korterisse ja nägi, et J. lebab V. peal. Riided olid neil seljas ja midagi nad ei teinud. Läks J. juurde ja võttis käest kinni ning tõmbas jõuga esialgu esikusse, sealt koridori. Selle käigus väänas J. kätt niipalju, et tekkis luumurd. Seda oli näha, sest J. ei saanud enam kätt liigutada. Tõmbas teda kraest edasi ja viis korterisse
5. Koridoris lõi veel paar korda lahtise käega näkku. Müra peale tuli J. 8 aastane poeg E. ja läks last rahustama. Mõne hetke pärast tuli O. ja küsis mis juhtus ning tegi ettepaneku helistada kiirabisse. Siis tulid kiirabi ja politsei. Sündmus juhtus armukadedusest ja sellest, et oli tugevas alkoholijoobes. Kahetseb toimepandut. Laua all oli venna raudtoru, kuid sellega ei ole J-t löönud. (t/l 16-17) • 19.03.2007 koostatud kannatanu J. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei oska kannatanu 12.03.2007 saadud kehavigastuste kohta mingeid ütlusi anda, sest oli purjus ja ei mäleta mitte midagi. Ei ole kellegi vastu pretensioone ja palub kriminaalmenetluse lõpetada. (t/l 20-22) • 15.03.2007 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas koostatud haigusloo nr 35 838 väljavõttest nähtuvalt oli J. T kliiniliseks diagnoosiks õlavarreluukeha murd, kaasuvaks haiguseks on roiete hulgimurd ning välispõhjuseks rünne tömbi esemega. (t/l 23) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Roman Karavainikovi süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja S. Š ütlusi ning kriminaaltoimikus asuvaid meditsiinidokumente ja sündmuskoha vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 121

järgi, so teise inimese kehalise väärkohtlemisena, mis on teise inimese tervise kahjustamine, sealhulgas 3 löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kriminaaltoimikus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et alkoholijoobes süüdistatava poolt alkoholijoobes kannatanu suhtes vägivalla kasutamine tulenes nende omavaheliste isiklike suhete pinnalt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on tuvastatud kannatanul õlavarreluu murd ja roiete hulgimurrud. Sellistest vigastustest saab järeldada, et süüdistatav ei piirdunud paari löögiga näkku ja ühekordse käeväänamisega, vaid süüdistatav peksis kannatanut korduvalt ka kehasse, põhjustades ka hulgalised tervisekahjustused. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise isiku väärkohtlemisena, kuivõrd süüdistatav peksis kannatanut ning tekitas sellega kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu. Ka juhul, kui lähtuda vaid süüdistatava kohtueelsel menetlusel esitatud versioonist näkku löömise ja käe väänamise kohta, ka siis oleks

§ 121

ettenähtud kuriteo koosseis täidetud, kuivõrd nii löömine kui ka väänamine on hinnatavad löömise ja muu valu tekitanud kehalise väärkohtlemisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime isiklike ja äkki tekkinud vaenulike suhete pinnalt ning patsiendikaardist nähtuvalt oli kannatanule tekitatud õlavarreluu murd ja roiete hulgimurrud. Samas pandi inkrimineeritud tegu toime joobes naisterahva vastu, kes ei olnud võimeline ennast kaitsma. Arvestades peale selle ka süüdistatava isikut, so seda, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja maksustatav sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kuivõrd süüdistatav vägivallatses naisterahva kallal, kasutades seejuures jõhkrat vägivalda, mille tagajärjel tekitas ka hulgaliselt tervisekahjustusi, siis leiab kohus, et süüdistatavale tuleks määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust toimepandus, samuti seda, et süüdistatav ja kannatanu jätkavad kooselu ja nende käitumine kohtuistungil viitas sellele, et kannatanu on süüdistatavale andestanud ning neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas, arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varem karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Kuivõrd aga kriminaaltoimikust võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta ja süüdistataval puuduvad legaalsed elatusvahendid, siis peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, millise järelevalve tingimustes on süüdistataval võimalus muuta oma ellusuhtumist ja elulaadi ning tõestada soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Märt Toming kohtunik 4