← Eesti

4-07-1834\1

Väärteoasi 4-07-1834 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.mail 2007.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-07-1834 Kohtukoosseis Kohtunik

§ 151

järgi Pjotr Boiko isikukood 38307140282 Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna esindaja Lidia Räämet- tunnistus 467 Süüdi tunnistada Pjotr Boiko NPAS § 151 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas viitenumber 4100064939 või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939. Rahatrahvi tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi esimest osa tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Välja mõista Pjotr Boiko ´lt ekspertiisi tasu 270 (kakssada seitsekümmend ) krooni riigituludesse ( Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude konto SEB Eesti Ühispanka 10220035023013, kood 401). Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Edasikaebamise kord Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna poolt on 16.03.2007.a. koostatud väärteoprotokoll AB 794337 selle kohta, et Pjotr Boiko 16.03.2007.a. kella 22.26 ajal Kärberi bussipeatuses maja 19 juures tarvitas eelnevalt narkootilist või psühhotroopset ainet väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime Narkootiliste

§ 151ettenähtud väärteo.

Wismari Haigla joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr. 906/278 nähtub, et Pjotr Boiko ´l esines joove narkootilisest ainest (fentanüül). Menetlusalune isik Pjotr Boiko seletas, et tunnistab, et süüdi ja kahetseb väga. Palub karistada rahatrahviga. Töötab mitteametlikult ja tasub ka trahve. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Pjotr Boiko tuleks karistada arestiga 5 päeva, kuna eelnevatest karistusest ei ole Pjotr Boiko järeldusi teinud, rahatrahvid on tasumata. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokolliga ( t lk 1); joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr. 906/278 ( t lk.2); Falck Pääste kiirabikaardiga ( t lk.7) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Pjotr Boiko ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Pjotr Boiko ´d edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Pjotr Boiko ´d on võimalik karistada rahatrahviga. Kuigi isikut on varem karistatud samasuguste väärtegude eest, asub kohus seisukohale, isikut on otstarbekas karistada rahatrahviga. On üldteada, et käesoleval ajal on aresti täitmine võimatu ning nähtuvalt karistusregistri õiendist on viimane samalaadne tegu toimepandud 30.04.2006.a., seega aasta tagasi ning temale mõistetud arest on kantud. Isik on osaliselt tasunud ka rahatrahvid. Mõistes isikule karistusena aresti, mida ei ole võimalik täita, siis puudub väärteo eest kohaldataval karistusel arestil nii üld- kui ka eripreventiivne mõju menetlusalusele isikule. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada suurema trahviühikuga kui seda on teinud kohtuväline menetleja eelnevalt. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 47; Narkootiliste

§ 151; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.