4-06-2935\2

Väärteoasi nr.4-06-2935 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 02.04.2007.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlgi: K – J Vaabi juuresolekul vaatas avalikul kohtuistungil läbi Mihhail SVETLJAKOV-i (isikukood: 37410110231) kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse komissari K. P 27.06.2006.a. otsuse väärteo asjas nr. 2376,06,003272 osalise tühistamise nõudes – kus Mihhail Svetljakov palus jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata Protsessiosalistena võtsid asja arutamisest osa kaebaja Mihhail Svetljakov Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna esindaja komissar Aivar HIRS. ning Põhja Asja arutamisel tegi kohus kindlaks: 09.06.2006.a. on Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju PO konstaabel R. T poolt Mihhail Svetljakovile koostatud väärteoprotokoll nr. AB 831827, mille kohaselt Mihhail Svetljakov juhtis 09.06.2006.a. kella 02.50 ajal mootorsõidukit MERCEDES – BENZ CL S 350 riiklik. reg. nr. XXX XXX asulavälisel teel sõidukiirusega 175 + - 6 km/h, ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 79 km/h, lubatud suurim sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. Kiirusemõõtja näit on esitatud menetlusalusele isikule. Oma tegevusega rikkus Mihhail Svetljakov Liikluseeskirja §-vi 124 p.2 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-vi 74 – 22 lg.3 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse komissari K. P 27.06.2006.a. otsusega väärteo asjas nr. 2376,06,003272 tehti kindlaks, et Mihhail Svetljakov juhtis 09.06.2006.a. kella 02.50 ajal mootorsõidukit MERCEDES – BENZ CL S 350 riiklik. reg. nr. XXX XXX asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 79 km/h võrra, sõites kiirusega 175 + - 6 km/h. Oma tegevusega rikkus Mihhail Svetljakov Liikluseeskirja §vi 124 p.2 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-vi 74 – 22 lg.3 järgi. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Ning määras Mihhail Svetljakovile Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.3 alusel karistuseks rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 5400.-EEK-i ning LS § 74 – 22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Mihhail Svetljakov esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse komissari K. P 27.06.2006.a. otsuse väärteo asjas nr. 2376,06,003272 – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Põhistades oma kaebust sellega, et temale kohaldatud lisakaristus peaaegu maksimum ajaperiood (4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine) ei ole proportsionaalne rikkumise iseloomu arvestades. Kuna kaebaja ei ole kunagi varem liiklusalaseid nõudeid rikkunud ja ei ole ka muid samalaadseid rikkumisi fikseeritud karistusregistris, siis on kaebaja seisukohal, et karistuse määramisel tulnuks kohtuvälisel menetlejal lähtuda isiku eelnevast õiguskuulekast käitumisest ja mitte kohaldada tema suhtes peaaegu maksimum karistust (samuti kui kuriteos kokkuleppe menetluses arvestatakse eelkõige puhtsüdamlikku ülestunnistust, mis on karistuse määramisel arvestatav). 01.10.2005.a. jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse § 74 – 22 lg.5 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Eeltoodud seaduse seletuskirjast lähtuvalt on seega liiklusalaste õigusrikkumiste karistuste määramisel muutunud isikute olukord raskemaks, kuna juhtimisõiguse võib ära võtta juba esimesest rikkumisest alates. Enne liiklusseaduse muudatuse jõustumist arvestati ka eelkõige juhtimisõiguse peatamisel rikkumiste korduvust aasta jooksul, mis ei olnud kustunud karistusregistri seaduse § 25 ja § 26 sätetest lähtuvalt. Esimesel rikkumisel kiiruse ületamise eest ei olnud ette nähtud juhtimisõiguse peatamist. Küll aga oli ära määratletud rasked rikkumised (joobes mootorsõiduki juhtimine), mille alusel tuli juhtimisõigus peatada juba esimesel rikkumisel. Seega karistuste määramisel tuli arvestada eelkõige isiku õiguskuulekust ja sellest tulenevalt tema rikkumiste/ kiiruse ületamiste korduvust. Seega on lähtunud ikka sellisest seisukohast, et esimene kord (kui ei ole tegemist enamohtliku teoga) tuleb siiski arvesse võtta isiku eelnevat käitumist. Eeltoodule tuginedes tahab kaebaja veelkordselt rõhutada, et iga rikkumise ja karistuse määramisel tuleb eelkõige lähtuda isiku varasemast õiguskuulekast käitumisest, mille alusel määrata karistus isiku teost lähtuvalt. Antud juhul on tegemist kaebuse esitaja näol isikuga, kellel puuduvad karistusregistris eelnevad rikkumised. Kaebuse esitajat ei ole kunagi varem karistatud liiklusalaste nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitaja kasutab igapäevaselt oma töökohal mootorsõidukit, kuna tema tööiseloom on sõltuvuses mootorsõiduki juhtimisõiguse vajadusest. Kaebuse esitaja töötab OÜ M-s varustajana. Eelnimetatud ettevõte tegeleb toitlustamise teenuse osutamisega ja kaebuse esitaja töötab seal varustajana. Kuna kaebuse esitaja töö ja ametikoht on sõltuvuses juhilubade olemasoluga, siis kaebuse esitaja palub kohtul arvestada sellega ja seetõttu palub tühistada juhtimisõiguse peatamine 4 kuuks täies ulatuses. Samas tahab kaebuse esitaja juhtida tähelepanu, et tegemist oli tühja teelõiguga/maanteega ja kaebuse esitaja seetõttu ei seadnud ohtu ka kaasliiklejaid. Kaebuse esitaja ei õigusta oma õigusrikkumist, kuid samas leiab, et temale esimesel korral määratud kiiruse ületamise eest juhtimisõiguse äravõtmine peaaegu maksimum karistusena on liiga range. Kuna kohtuvälisel menetlejal on olemas kaalutusõigus, siis kaebuse esitaja on absoluutselt veendunud, et kui joobes juhtimise eest (mis on oma olemuselt rangem karistus) on isikule määratud ainult rahatrahv ja jäetud alles juhtimisõigus (informatsioon põhineb ajakirjanduslikel avalikel andmetel), siis tema suhtes kohaldatav juhtimisõiguse äravõtmine esimese rikkumise eest ei vasta kaalutusõiguse ja proportsionaalsuse üldväljakujunenud põhimõtetele. Kuna kaebajal on ohtu seatud töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvalt, siis palub kaebaja kohtul arvestada sellega, et kaebaja on igapäevaselt juba oma töökohustuste tõttu seotud mootorsõiduki juhtimisega ja ta ei ole varem rikkunud liiklusalaseid õigusakte (tegemist oli kaebaja esimese kiiruse ületamisega, millest kaebaja on teinud järeldused). Kohtuistungi käigus kaebaja Mihhail Svetljakov jäi oma kaebuse juurde ning palus tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse komissari 2 K. P 27.06.2006.a. otsuse väärteo asjas nr. 2376,06,003272 – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna esindaja komissar Aivar Hirs leiab, et Mihhail Svetljakovi taotlus jätta alles üksnes põhikaristus kuid jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata ei kuulu rahuldamisele, sest Mihhail Svetljakovile Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.3 alusel karistuseks määratud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 5400.-EEK-i ning LS § 74 – 22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Mihhail Svetljakov on toime pannud raske liiklusalase rikkumise ning viimasele määratud karistus ei saagi olla soodne. Juhtides sõidukit päevasel ajal nii suure kiirusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enese kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Mihhail Svetljakov asudes mootorsõidukit juhtima oli teadlik, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pidi Mihhail Svetljakov tegema kõik endast sõltuva, järgides Liikluseeskirja nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus. Mihhail Svetljakov pidi teadma, et ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust, võib ta kaotada töö ning jääda niimoodi ilma elatusvahenditest, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt, ikkagi ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 79 km/h võrra. Menetleja arvestas karistuse määramisel ka seda, et Mihhail Svetljakov on ka varasemalt ületanud liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ka ei ole Mihhail Svetljakovile Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.3 alusel karistuseks määratud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 5400.-EEK-i ning LS § 74 – 22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks maksimaalsed karistused, vaid selle väärteo toimepanemise eest saab karistada rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses või ka arestiga 30 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: Et Mihhail Svetljakovi taotlus jätta alles üksnes põhikaristus kuid jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata ei kuulu rahuldamisele, sest Mihhail Svetljakovile Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.3 alusel karistuseks määratud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 5400.-EEK-i ning LS § 74 – 22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Lähtuvalt väärteoasja materjalidest, ületas Mihhail Svetljakov liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 79 km/h võrra. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Juhtides sõidukit päevasel ajal nii suure kiirusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enese kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seega Mihhail Svetljakovi on toime pannud raske liiklusalase rikkumise ning viimasele määratud karistus ei saagi olla soodne. Mihhail Svetljakov asudes mootorsõidukit juhtima oli teadlik, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pidi Mihhail Svetljakov tegema kõik endast sõltuva, järgides Liikluseeskirja nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus. Mihhail Svetljakov pidi teadma, et ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust, võib ta kaotada töö ning jääda niimoodi ilma elatusvahenditest, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt, ikkagi ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 79 km/h võrra. Menetleja arvestas karistuse määramisel ka seda, et Mihhail Svetljakov on ka varasemalt ületanud liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise 3 huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ka ei ole Mihhail Svetljakovile Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.3 alusel karistuseks määratud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 5400.-EEK-i ning LS § 74 – 22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks maksimaalsed karistused, vaid selle väärteo toimepanemise eest saab karistada rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses või ka arestiga 30 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Eelneva alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p.1 ja 133 - 135 kohus O t s u s t a s: Jätta Mihhail Svetljakovi kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse komissari K. P 27.06.2006.a. otsus väärteo asjas nr. 2376,06,003272 muutmata. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 02.04.2007.a.. Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4