1-06-6818\7

1-06-6818 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2006.a. Kriminaalasja number 1-06-6818 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Tõnu Allika süüdistuses KarS § 268 lg.1 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. juuni 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Paul Järve Prokurör Mai Merisaar Süüdistatav Tõnu Allika, ik. 35309064216, eluk. x, varem kohtulikult karistamata, füüsilisest isikust ettevõtja- taksojuht. vandeadvokaat Palu Järve Kaitsja RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
3. juuni 2006.a. otsus Tõnu Allika suhtes jätta muutmata ja vandeadvokaadi Paul Järve apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
4. oktoobril 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Aajaolud ja menetluse käik. Kokkuleppemenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu
5. juuni 2006.a. otsusega tunnistati Tõnu Allika süüdi KarS § 268 lg.1 järgi ja karistati 4 kuud vangistusega, mida KarS § 74 lg.1 ja 3 alusel tingimisi ei pööratud täitmisele 18 kuulise katseaja jooksul. T. Allika tunnistati süüdi selles, et tema,
6. detsembril 2004.a., Pärnus, prostidutsiooni vahendamiseks, sõidutas taksoautol seksuaalteenust soovivad Einar Elbingu ja Simo Ollo Järva tn. 12 maja juurde, kus ta teadis pakutavat tasulist seksuaalteenust, helistas uksekella ning ootas kuni majast väljunud Jekaterina Kapitonova ning E. Elbing ja S. Ollo jõudsid tasulise esksuaalteenuses osas kokkuleppele. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Vandeadvokaadi P. Järve apellatsioonis väidetakse, et süüdistataval T. Allikal puudus kokkuleppega nõustudes ülevaade sellest, millele süüdistus tugeneb kui ka sellest, et kokkuleppementlus ei ole möödapääsdmatu. Õigusabi puudulikkuse tõttu sõlmis süüdistatav T. Allika endale kahjuliku kokkuleppe. Apellandi vahendusel kriminaalasja materjalidega tutvumiseni polnud süüdistatavale T. Allikale teada, et taksokliendid E. Elbing ja S. Ollo olid politseitöötajad, kes tööalselt olid huvitatud taksojuhi süüdistamisest. Õigusnõustamise puuduse töttu ei teadnud süüdistatav, et ta võib kokkuleppemenetlusest loobuda. Kokkuleppe sõlmimisel oli ta ebalev ega teadnud, milline on selle tagajärg. Prokurör ega kaitsja ei selgitanud süüdistatavale T. Allikale Autoveoseaduse § 16 ja Ühistranspordiseaduse § 37 sätet, mille järgi ta süüdimõistmisel kaotab taksojuhina töötamise õiguse. Süüdistatav T. Allika algselt enda süüd ei tunnistanud. Kui teda prokuratuuris veendi kokkulepet sõlmima, siis vaidlse ta vastu kokkuleppes pakutavale karistusele vangistuse näol. Apellandile on süüdistatav selgitanud, et maakohtus piirdus ta kaitsja soovituse järgi vaid kohtu küsimustele vastamisega ega julgenud ise midagi öelda. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-79-05 selgitatakse, et oluline on välja selgitada, kes süüdistatav on kokkulepepst aru saanud, on sellega nõus ja on väljendanud seda sõlmides oma tõelist tahet. KrMS 247 lg.2 kohaselt küsib kohtunik, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, samuti teeb kohtunik süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Sama paragrahvi lg.4 järgi võib kohtunik menetlusosalisi küsitleda. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus ei kasutanud neid seadusasndja poolt ettenähtud võimalusi, täitis seadust formaalselt ning rikkus seega menetlusnorme. Kriminaaasja materjalidega tutvumisel pidanuks kohtul tekkima kahtlusi süüdistatava poolt kuriteo toimepanemises. Süüdistatava T. Allika tunnistajana ülekuulamisel ( tl. 99-100 ) antud seletuse järgi oli ta taksojuhina töötanud 4 kuud, kui tema juurde tulid kaks noormeest ( E. Elbing ja S. Ollo ) ja küsisid tüdrukute kohta. Tema rääkis mida oli teistelt taksojuhtidelt kuulnud. Ja mida võib aeg- ajalt lugeda Pärnu Posimehest – et tüdruikud maksavad 900 kr. Kliendid nõudsid Järva tänavale sõitmist ja kui taksojuht ekslikult kavatses Järva tänava otsast mööda sõita, juhatasid kliendid ise teed. Maja ukse taga andis süüdistatav T. Allka kella ja kliendid ise asusid vene rahvusest naisega läbirääkimisse. Taksojuhtu ootas kuni arve tasuti ja andis väljakutsumiseks oma visiitkaardi. Samasisulisi ütlusi annavad tunnistajad E. Elbing ja S. Ollo. Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes tunnistaja Jekaterina Kapitonova eitab kategooriliselt kokkuleppeid tasojuhtidega. Puuduvad tõendid , et klientide toomisest Järva tänava majja saanuks taksojuhid, s.h. süüdistatav T.Allika ,mingit kasu peale taksomeetri järgi tasutud summa. Apellandi hinnangul prostidutsiooni vahendamist ei toimunud ega olnud vahendamine vajalik. Politseinikud läksid ülesannet täitma, neile oli sihtkoht teada ja kui taksojuht eksis, siis teda juhatati kohale. Taksojuht laitis nende teguviisi – minnakohta kus kuuldavasti pole ilusaid tüdrukuid pole ja hind olevat kõrge. Ebaõige on süüdistuse väide, et süüdistatav T. Allika ootas, kuni kliendid läbiräägivad. Taksojuhina ootas süüdistatav T. Allika taksosõidu arve tasumist. Kirjeldatud tõendid on sisutud ja kohtul pidanuks tekkima kokkuleppe kohta kahtlusi ning kriminaalasi tulnuks tagasi prokuratuuri saata Kvalifitseeritud juristide osavõtt pidanuks garanteerima, et süüdistatavat T. Allikat alusetult süüdi ei mõistetaks – kahjuks nii ei läinud . Seetõttu taotleb apellant esimese astme kohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ning ringkonnakohtu otsusega T. Allika õigeksmõistmist KarS § 268 lg.1 järgses süüdistuses. Ringkonnakohtu istungil vandeadvokaat P. Järve ja süüdistatav T. Allika toetasid esitatud apellatiooni täies ulatuses ning taotlesid esimese astme kohtu otuse täies ulatuses tühistamist ning ringkonnakohtu otsusega süüdistatava T. Allika KarS § 268 lg.1 järgses süüdistuses õigeksmõistmist Prokurör M. Merisaar vaidles apellatsioonile vastu ning taotles Pärnu Maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus tutvunud apellatsiooni ja kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Kriminaaltoimikus ( tl. 115 ) oleva protokolli kohaselt on kahlustatav T. Allika, tema kaitsja, vandeadevokaat Viktor Kozlov ja prokuröri abi Maie Merisaar allkirjadega kinnitanud nõusoleku kokkuleppementluseks ja seda, et kahtlustatavale T. Allikale on selgitatud tema õigusi ja kokkuleppemenetluse tagajägi, samuti asjaolu, et kahtlustatava T. Allika kaitsja ei soovi kriminaaltoimku koopiat saada. Eelnimetatud menetlustoimigu protokoll kinnitab, et kahtlustatava ja tema kaitsja ei pidanud vajalikuks kriminaaltoimikum materjalidest koopiate saamist. Kaitsja ja kahtlustatava poolt kriminaalmenetluse seadusega antud õiguse kasutamisest loobumine pole prokuratuurile etteheidetav ega hinnatav tegematajätmisena, mille tõttu jäänuks süüdistatavale T. Allikale teadmata faktiliste asjaolude kogum, millele oli süüdistus rajatud. Samuti kummutab kriminaaltoimikus olev kokkuleppemenetluseks kahtlustatava nõusoleku protokoll ( tl. 115 ) apellatsiooni väited, nagu polnuks süüdistatavale selgitatud õigus kokkuleppemenetluse tagajärgede või kokkuleppe sõlmimata jätmise võimaluse kohta. Nimetatud protokollis on eesti keeles kahtlustatava kõik õigused loetletud, s.h. õigus anda nõusolek kokkuleppemenetluseks, sõlmida kokkulepe või mitte ja õigus loobuda sõlmitud kokkuleppest ka kohtuliku arutamise käigus. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav T. Allika ei vaidlustanud protokolli allkirjastamise ning seal kirjeldatud õigustega tutvumise asjaolu. Samuti kinnitas süüdistatav, et ka maakohtu istungil protokollitud asjaolud ( tl. 121 ) - kinnitus kokkuleppemenetluse arusaadavuse ja esitatud süüdistuses enda täielikult süüdi tunnistamise ning selle avaldusega enda tõelise tahte väljendamise kohta - vastavad tegelikult asetleidnule. Kokkuleppe juurde jäämist on maakohtule kinnitanud ka süüdistatava kaitsja, vandeadvokaat V. Kozlov, samuti prokurör Mai Merisaar. Kohtuistungi protokolli kohaselt on kohus, vastavalt KrMS § 279 lg.3-le, selgitanud süüdistatavale tema õigusi ning süüdistatav T. Allika on kinnitanud kohtule õigustest arusaamist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav T. Allika ega tema kaitsja, vandeadvokaat P. Järve, ei seadnud kahtluse alla esimese astme kohtu istungi protokolli kannete õigsust kohtupidamise kajastamisel. Neil asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et Pärnu Maakohus järgis T. Allika süüdistusasja arutamisel KrMS § 247 nõudeid kohtulikule arutamisele kokkuleppemenetluses ning kohtuistungil kohtumenetluse poolte väljendatud tegelikku tahet. Kriminaalmenetluse seaduses sätestatud kokkuleppemenetluse eesmärgiks on mentlusökonoomia, mis avaldub ka kahtlustatava/ süüdistatava õiguste vähenemises vaidlustada kriminaalmenetluses kindlakstehtud faktiliste asjaolude karistusõiguse normi järgi kvalifitseerimist. Samuti on pole välistatud kokkuleppepoolte läbirääkimised ja kokkulepped tõendusesemesse kuuluvate faktiliste asjaolude tõendatuse osas. Kahtlustatava/ süüdistatava poolt enda süü tunnistamine kuriteo toimepanemises ei ole kokkuleppemenetluse tingimuseks ega läbirääkmise objektiks. Kuna kokkuleppemenetlusega süüdistatav loobub mitmetest teda kaitsvatest õigustest, siis peab see olema vastavuse süüdistatava tõelise tahtega. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus pole kindlaks tehtud ühtegi faktilist asjaolu, mis kummutaks või seaks kahtluse alla süüduistatav T. Allika vaba tahte kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmisel, kokkuleppe sõlmimisel või maakohtus kokkuleppemenetlusega nõusoleku kinnitamisel. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav T. Allika selgitas, et kokkuleppementluse läbirääkimisel soovis ta karistusena kuni 10 000 kr. suuruse rahalise karistuse kohaldamist, kuid soostus prokuröri pakutud karistusega, mida kinnitas kokkuleppes ja maakohtu istungil. Esimese astme kohtu otsuse vaidlustamise ajendas hilisem teadasaamine, et süüdimõistva kohtuotsuse järelmina võib muude seaduste järgi kaasneda taksojuhina töötamise keeld. Ringkonnakohtu seisukohalt ei kuulu apellatsioonis nimetatud Autotranspordiseaduse § 16 ja Ühistranspordiseaduse § 37 säted kriminaalmenetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaolude hulka, mida saanuks või pidanuks hõlmama süüdistatavale T. Allikale KarS § 268 lg.1 järgi järgi inkrimineeritud süüdistusasja kokkuleppemenetluses tehtud kokkulepe. Kokkuleppe asjaolud piiritleb KrMS § 245 ning see ei sisalda kriminaalmenetluse õiguse või karistusõiguse rakendamisest väljaspool asuvaid järelmeid. Kokkuleppemenetluses ei toimu kohtus tõendite vahetut uurimist ning kohus otsustab tõenduseseme asjaolude olemasolu või puudumise kriminaaltoimikuga tutvumisel. Kohtuniku veendumuse kujunemise hõlbustamiseks näeb KrMS § 247 lg.4 ette võimaluse menetlusosaliste küsitlemiseks. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et menetlusosaliste küsitlemise otsutamise on seadusandja jätnud kohtuniku kaalutlusõiguse kaudu realiseeritavaks, ega ole absoluutse ettekirjutusena sätestatud. Käesoleva kriminaalasja arutamisel pole vaidlust, et kriminaaltoimik süüdistatava T. Allika süüdistusasjas oli esimese astme kohtunikule, kohteelses menetluses kogutud tõenditega tutvumiseks ning süüdistatava T. Allika poolt toimepandud kuriteo asjaolude tõendatuse neile kokkuleppes antud õigusliku hinnangu ja karistuse kohta, veendumuse kujundamiseks kättesaadav. Asjaolu, et esimese astme kohtu protokolli järgi pole kohtunik kasutanud KrMS § 247 lg.4 antud menetlusosaliste küsitlemise õigust osundab vaid sellele, et kriminaaltoimiku materjalid olid piisavad kohtuniku veendumuse kujunemiseks ega kutsunud esile kahtlust, mille kõrvaldamiseks tulnuks kasutada menetlusosaliste küsitlemise õigust. Neil asjaoludel on ringkonnakolhus veendunud, et süüdistatava T. Allika kriminaalasja kohtueelsel menetlusel ega kohtulikul arutamisel pole rikutud Kriminaalmenetluse seadustiku
7. peatüki
8. jao sätteid. Ringkonnakohus on seisukohal, et vandeadvokaadi P. Järve apellatsioonis süüdistatava T. Allikale KarS § 268 lg.1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise faktiliste asjaolude tõendatuse vaidlustamine ning apellatsioonis esitatud ning ringkonnakohtu istungil jätkuvalt toetatud taotlus esimese astme kohtu süüdimõistva otsuse tühistamiseks ja uue kohtuotsusega süüdistatava T. Allika õigeksmõistmiseks KarS § 268 lg.1 järgses süüdistuses, väljub KrMS § 318 lg.3 p.4 seatud apellatsiooniõiguse piirest kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamisel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 12.juuni 2006.a. otsuse Tõnu Allika suhtes muutmata ja vandeadvokaadi Paul Järve apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA J. PAAP