1-07-2159\2

Kriminaalasi nr. 1 – 07 - 2159 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 25. aprillil 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Silja Seeder kaitsja: Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtusitungil Tallinnas Liis Niido ik. 48808184231 süüdistusasja KarS § 201 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Liis Niido on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta olles 15.09.2006 a. sõlminud suulise üürilepingu V. R-le korteri ühe toa kasutamiseks koos sisustusega, pööras 26.10.2006 a. korterist lahkudes ebaseaduslikult enda kasuks temale usal-datud V. R-le kuuluvad kuldse ripatsi hinnaga 200 krooni, kuldse risti hinnaga 3000 krooni, kuldse sõrmuse hinnaga 200 krooni, talvemantli hinnaga 4000 krooni, telefonilaadija hinnaga 290 krooni, DVD plaadi hinnaga 500 krooni, raha 200 krooni, kuldse sõrmuse hinnaga 300 krooni, ripatsi hinnaga 150 krooni, kuldketi hinnaga 600 krooni, kuldsõrmuse hinnaga 400 krooni, kullast kõrvarõngad hinnaga 200 krooni, hõbesõrmuse hinnaga 200 krooni, kosmeetika-vahendid hinnaga 250 krooni, söögiriistade komplekti hinnaga 200 krooni, lokitangid hinnaga 150 krooni, naisteriided hinnaga 200 krooni, kunstnahast vöö hinnaga 200 krooni, kokku asju summas 11240 krooni. Seega Liis Niido pani toime temale usaldatud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise s.o. KarS § 201 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Liis Niido tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav Liis Niido ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et 15.09.2006 a. ta kolis üürikorterisse. 26.10.2006 a. ta lahkus korterist teise korterisse ja lahkumisel tagastas perenaise pojale korteri-võtmed. Lahkumisel korterist otsustas kaasa võtta süüdistuses nimetatud asjad ja neid asju ta tah-tis kasutada ajutiselt ning hiljem pidi tagastama. Kohtuistungil selgitab, et käesoleval ajal töötab alalise töölepingu alusel ja töötasu on 7000 krooni ulatuses. Kahetseb juhtunut. Nõustub kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi nõudega summas 900 krooni. Kannatanu V. R poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et ta üüris poja palvel ühe toa koos sisustusega poja tuttavale Liis Niido. 06.10 tema abikaasa tuvastas mobiiltelefoni laa-dija kadumise. Ta sõitis Soomest koju ja tuvastas süüdistuses kirjeldatud temale kuuluvate asjade kadumise kokku summas 11290 krooni. Pärast mitmeid nõudmisi Liis Niido tagastas temale kuu- luvad asjad summas 7690 krooni. Veel tuvastas, et temale kuuluvaid asju on kadunud täiendavalt summas 4650 krooni. Esitab tsiviilhagi nõude summas 3600 krooni. Prokurör selgitab kannatanule, et käesolevast kriminaalasjast on eraldatud materjalid iseseisva kriminaalmenetluse alustamiseks ja seega käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi nõue summas 900 krooni. Kannatanu V. R teadlik prokuröri selgitusest ja nõustub tsiviilhagi esitamisega sum-mas 900 krooni. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas süüdistatava ja kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, kannatanu avaldust, tuvastas Niido poolt toimepandud teo süülisuse. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud kahju osalist tagastamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, puhtsüdamlikku kahetsust ja tekitatud kahju osalist tagastamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Liis Niido KarS § 201 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära s.o. 3000 ( kolm tuhat ) krooni. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära s.o. 2000 ( kaks tuhat ) krooni. 2 Välja mõista Liis Niidolt sundraha 5400 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Liis Niidolt kaitsjatasu 1292.10 krooni Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB Eesti Ühispank viitenumber 4100064939, sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista Liis Niidolt tsiviilhagi V. R kasuks summas 900 krooni Kannatanul on tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /