Kriminaalasi nr. 1-07-538 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2007.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Süüdistatav ALARI KAARE, i

§ 263

p. 1 järgi käskmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Alari Kaare

§ 263p. 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o.

3650.- krooni (päevamäär 73.- krooni).

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistusaeg 1 päev – 13.05.2006.a., millele vastab rahalise karistuse 3 päevamäära ehk 219.- krooni. Kandmisele kuulub rahaline karistus 3431.- krooni.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine osade kaupa 3 kuu jooksul igas kuus tasuda 1143.65 krooni. Rahalise karistuse esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustub, kui on möödunud 10-päevane tähtaeg, mil süüdistatav võib taotleda kriminaalasja arutamist üldkorras ja vastavat taotlust ei ole esitatud. Maksekorraldused igakordsete maksete kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. N. J. R tsiviilhagi summas 20900.- krooni jätta läbi vaatamata. Hagi võib esitada uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista Alari Kaarelt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 1,5 palga alammäära – 5400.- krooni, - kaitsjatasu 424.80 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 EÜP või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2. (Maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.) Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda kriminaalasja arutamist üldkorras. SÜÜDISTUS Alari Kaaret süüdistatakse selles, et tema 13.05.2006.a. kella 02.00 ajal Tallinnas Vana-Posti 8 asuvas ööklubis Hollywood, s.o. avalikus kohas tülitas tantsupõrandal L. P ning ründas viimase kaitseks välja astunud N. J. R-t, lüües teda korduvalt L. P, E. J ja teiste klubikülastajate nähes rusikaga näo piirkonda, rikkudes sellise tegevusega teiste isikute rahu ja avalikku korda. Seega pani Alari Kaare toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o.

§ 263p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT Prokurör saatis kriminaalasja kohtusse käskmenetluse korras lahendamiseks ja süüdistusaktis ettepaneku Alari Kaare karistamiseks rahalise karistusega 3650.- krooni tegi Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis kohus, et kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged. Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistuse liigi ja määra osas. Seega on võimalik kriminaalasja lahendada käskmenetluse korras. Süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et Alari Kaare puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistusega. Süüdistataval on ka töökoht, seega püsiv sissetulek, mis võimaldab rahalist karistust kanda. Süüdistusakti kohaselt on kuriteoga tekitatud varaline kahju 20900.- krooni, mis moodustub kaotsiläinud fotoaparaadist väärtusega 4600.- krooni ja rikutud riietest koguväärtusega 16400.krooni. Kohtueelses menetluses ei nõustunud Alari Kaare tsiviilhagi hüvitamisega, sest leidis, et tema ei ole süüdi kannatanu fotoaparaadi kaotsiminekus ning riiete lõhkumises. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi ei ole kohtul võimalik läbi vaadata, sest puuduvad tõendid tema fotoaparaadi kaotsimineku asjaolude kohta. Selles osas ei ole ka tunnistajaid L. P ja E. J üle kuulatud. Puuduvad tõendid fotoaparaadi maksumuse kohta. Ei ole tõendeid, millised kannatanul seljas olevad riided said kahjustatud. Kannatanu enda sõnul olid rikutud kolm riietuseset: triiksärk, nahkjope ja püksid. Ülekuulamisprotokolli lõppu tehtud uurija märkuse kohaselt oli rikutud vaid üks riietusese - pluus. Kohtule ei ole arusaadav, millist riietuseset pidas uurija pluusiks, kui kannatanu on rääkinud särgist, nahkjopest ja pükstest. Seega ei ole kriminaalasjas olevate tõendite pinnalt arusaadav, millised kannatanu riided kuriteo toimepanemisega seoses rikuti ja milline oli nende väärtus. Puudub kannatanu riiete vaatlusprotokoll, riideid ei ole fotografeeritud. Ülaltoodu alusel jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus juhindub KrMS § 253 p.1 ja § 254 lg 1,2,3,4. Kohtunik 2