1-07-181\4

1-07-181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2007.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-181 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Kriminaalasi Rünno Meos’e süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Kristel Eliste Süüdistatav Rünno Meos Isikukood: 24611200333 Kaitsja Vandeadvokaat Eva Rivis Kohtuistungi toimumise aeg 26.02.2007.a ja 12.03.2007.a RESOLUTSIOON
2. Õigeks mõista Rünno Meos süüdistuses KarS § 266 lg 1 järgi.
3. Tühistada Rünno Meos´e suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld.
4. Jätta rahuldamata M. K tsiviilhagi 168 krooni nõudes. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse resolutiivosa on kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsuse terviktekstiga. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 09.aprillil 2007.a SÜÜDISTUS 2 Rünno Meos on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 17.12.2005.a ajavahemikul 10.00 kuni 19.45 tungis ukselukkude lõhkumise teel omavoliliselt valdaja tahte vastaselt M. K kasutuses olevasse eluruumi, kus lõhkus köögipõranda, eemaldas linoleumi ja teisaldas M. K-le kuuluva vara ühest ruumist teise. Sellise tegevusega pani Rünno Meos toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise. KOHTULIKUL UURIMISEL KOGUTUD TÕENDID Kohtulikul uurimisel üle kuulatud kohtualune Rünno Meos end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, andes juhtunu kohta ütlusi, et tema ostis maja 1996 aastal, sellest ajast teab kannatanu M. K-t, kes elab maja teisel korrusel asuvas korteris nr 2 üürnikuna. Pärast maja ostmist tellis süüdistatav kalkulatsiooni, et selgitada välja maja remondi võimalik maksumus. Esitas selle ka M. K-le kuid too keeldus igasugusest remondist. M. K kasutuses oleva korteri köögi all asuva süüdistatava toa lagi on olnud kummis juba pikemat aega, oli oht, et see variseb alla. Sellest teatas süüdistatav M. K-le juba 2005 aprillis. Remonti teha ei saanud, kuna M. K oma perega elas korteris sees. Laupäeval, 17.12.2005 tuli ta päeval koju ja avastas, et tema korteri ühes toas oli lagi umbes 3 m2 ulatuses alla varisenud. Nägi, et ülemise korruse korteri köögis oli raske nõudekapp, mis oli vajunud läbi põranda ja toetus talale, samuti olid köögis kanistrid veega, umbes 200 liitri jagu vett, mis vajutasid lauad alla. Selleks, et vältida asjade kukkumist tema korterisse ronis ta lakke tekkinud umbes üheruutmeetri suurusest august üürnike korterisse ja tassis veenõud, kapi, elektripliidi ja nõud kõrvaltubadesse. Ülemise korruse põrandalauad olid ka mädanenud, sisse vajunud, seepärast eemaldas ta need ja saagis mädanenud otsad lihtsalt ära. Kuna mädanenud laele ei saanud saagimiseks muud moodi ligi, pidi ka linoleumi üles võtma ja kõrvaldama. Sel hetkel, kui tema töökaaslased ja teised komisjoniliikmed vaatamas käisid, oli saagimine juba enamvähem lõpetatud. Tõstis eest ka vaheuksed, kuna ei mahtunud muidu nõudekappi liigutama. Ärasaetud lauad, vaheuksed tõstis läbi laeaugu oma korterisse. Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud M. K andis ütlusi selle kohta, et tema elab korteris koos oma elukaaslase A. K ja poja T. K-ga. Majaomanik on Rünno Meos, tema on sundüürnik, kohtud oma otsustega on tunnustanud tema õigust eluruumi kasutada. Korterisse pääseb eraldi sissekäigust trepi kaudu teisele korrusele. 17.12.2005 helistasid talle töö juurde poeg ja mees, kes ütlesid, et nad ei saa koju sisse, kuna alumine uks oli blokeeritud, ukse peal oli kiri, et „Avarii“ ja telefoninumber. Elukaaslane ja poeg tulid talle töö juurde vastu. Kui kannatanu töö lõpetas läksid nad Rahumäe politseisse, kust soovitati, et proovigu nad ikka ise sisse saada korterisse. Läksid maja juurde, alumine uks oli ikkagi blokeeritud. Uksest õnnestus sisse saada alles siis, kui kohalekutsutud politsei veenis Rünno Meost alumist ust avama. Rünno Meos selgitas kannatanule, et lagi on sisse vajunud ja ta ei saa neid korterisse lubada enne järgmist päeva. Korteriukse taha jõudes selgus, et võtmed ei keera kumbagi lukku, ukselukud olid rikutud. A. K politsei juuresolekul muukis lukud lahti. Toas selgus, et kõik köögis olnud asjad olid tubadesse laiali tõstetud ning korteri kolm vaheust oli ära viidud. Köögipõrandat ei olnud, järgi olid ainult talad. Järelejäänud lauaotstelt oli näha, et põrnad oli eemaldatud laudade saagimisega. Samal hommikul kodust lahkudes oli köögipõrand olnud terve. Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud T. K andis ütlusi selle kohta, et 17.12.2005.a koos A. K-ga koju tulles oli alumine trepikoja uks suletud, nad ei saanud seda avada. Uksel oli silt 2 3 Avarii ja telefoninumber. Helistasid sellel numbril, majaomanik vastas, et korterisse ei saa, kuna köögipõrand on sisse kukkunud. Kutsuti politsei, kuid kuna lahendust ei leitud, siis läksid nad koos A. K-ga ema tööjuurde, et pärast tööd koos politseisse minna. Käisid politseist läbi, seal soovitati ise sisse pääseda. Läksid koju, A. K püüdis alumist ust avada, kuid see ei õnnestunud, kuna uks oli seestpoolt blokeeritud. Kohale tuli politsei, siis tuli välja ka majaomanik Rünno Meos, kes pika läbirääkimise peale tegi ukse lahti. Ka ülemisest korteriuksest ei õnnestunud neil sisse saada, kuna ukselukud olid rikutud, A. K murdis lukud lahti. Korteris selgus, et köögipõrand oli eemaldatud, kuid kuidas täpselt, seda tema ei vaadanud. Muidu köögis olnud esemed olid mööda korterit laiali veetud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A. K andis ütlusi selle kohta, et elab korteris koos oma elukaaslase M. K-ga. 17.12.2005 tulid pojaga koju umbes kella 20.00 paiku, kuid ei pääsenud majja, sest välisuks oli seestpoolt blokeeritud. Ukse peal oli kiri avarii ja telefoninumber. Helistas sellel numbril, majaomanik vastas, et on täielik avarii ja tema neid sisse lasta ei saa. Tunnistaja kutsus politsei, need vestlesid Rünno Meosega, kuid too keeldus ust avamast ja politsei lahkus. Tunnistaja ja T. K läksid M. K töökohta, kus ootasid, kuni ta töö lõpetab, et minna politseile avaldust kirjutama. Politsei soovitas neil ukse maha lüüa. Läksid koju, tema proovis alumist ust avada, kuid ei õnnestunud, kohale tuli politsei, kelle kutsus Rünno Meos. Pärast vestlust politseiga avas Rünno Meos alumise trepikoja ukse. Nende korteri ukse lukud olid samuti rikutud, võtmetega lukke avada ei õnnestunud ja ta pidi lukud ära lõhkuma, et korterisse pääseda. Korteris selgus, et köögipõrand oli täielikult üles võetud, ainult pliidi all oli põrand alles. Korter oli paksu tolmu täis, kõik köögis olnud esemed olid tubadesse tassitud. Samuti oli eemaldatud kolm vaheust, mida korteris ei olnud. Korterist oli eemaldatud ka kogu põrandakatte materjalid. Sama päeva hommikul oli põrand täiesti korras, ei kriuksunud ega värisenud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja S. L andis ütlusi selle kohta, et olles tööl Lõuna Politseiosakonnas 17.12.2005.a said nad väljakutse, kus võõras meesterahvas lõhub ukse taga. Kohale jõudes selgus, et ukse taga on üürnik oma perega, ukse peal oli kiri, et avariiremont ja telefoninumber. Tunnistaja sai aru, et need inimesed elasid selle maja teisel korruse, kuid majaomanik Rünno Meos ei lasknud neid oma elukohta siseneda. Politseiametnikud helistasid majaomaniku uksekella, Rünno Meos tuli välja ja ütles, et ta hakkas remonti tegema, eemaldas ühes toas lae, mis oli ühtlasi üürnike köögipõrand, ta ei lase neid inimesi sisse, kuna ei saa vastutada, et keegi neist ei kuku alla või et keegi ei tungi tema korterisse. Lõpuks avas Rünno Meos välisukse, kuid ka korterisse üürnikud ei pääsenud, selleks et sisse saada lõhkus meesterahvas ukselukud. Korteris selgus, et köögipõrand oli eemaldatud, köögist asjad teistesse tubadesse kantud. Seega oli selge, et keegi on korteris käinud ning nad kutsusid kriminaalpolitsei, et vormistada sündmuskoha vaatlust. Tunnistaja käis ka Rünno Meose elukohas, selles toas, kus lagi oli eemaldatud, oli pime, laua olid virnas, lauaääred saetud. Kuna oli pime, siis täpsemalt nad midagi ei näinud. Rünno Meos selgitas tunnistajale, et lagi oli varisemisohtlik, kuid üürnikud ei olnud nõus remondi eest maksma, nüüd hakkas ta ise remonti tegema. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja T. K andis ütlusi selle kohta, et 17.12.2005.a umbes kella 19.00 või 20.00 ajal tuli väljakutse, et omanik ei lase üürnikke sisse. Kohapeal selgus, et üks noor poiss ja meesterahvas tahtsid oma koju minna, kuid välisuksest ei saanud sisse. Tunnistaja rääkis ka majaomanikuga, kes ei soovinud temaga eriti rääkida, öeldes, et räägib kõrgemate politseiametnikega. Tunnistaja käis ka Rünno Meose korteris. Toas, kus ei olnud elektrit nägi ta laes nelinurkset auku, toa põrandal olid puidujäätmed. Puit ei olnud mädanenud, lakke oli auk saetud ning ülesse pandud kile. 3 4 Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud M. D andis ütlusi selle kohta, et tema on uurija A. M taotlusel koostanud uurimiskokkuvõtte Lühike 1a maja ehitustehnilise seisundi kohta, selgitamaks välja, kas toimus avarii – lagede varisemine – või mitte. Tunnistaja käis ise kohapeal, nägi kööki, kus põrandat ei olnud, laudadel olid näha saagimise jäljed. Põrandalaudade ristlõikel ei olnud näha puidukahjureid ega muid kahjustusi. Tunnistaja tuli järeldusele, mis on kajastatud ka uurimiskokkuvõttes, et sellises ulatuses nagu köögipõrand oli eemaldatud, ei saanud põrand alla kukkuda. Kas väiksemas ulatuses võis põrand alla kukkuda, seda ei saa tema vastata, kuid kinnitab, et ei saa väiksemat varingut välistada. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud G. K andis ütlusi selle kohta, et viibis 17.12.2005 süüdistatava Rünno Meose majas, kuna nad paigaldasid koos paarimehega seal aknaraame. Kui nad sinna jõudsid, oli ühes toas juba lagi alla kukkunud. Süüdistatav ise rääkis neile sellest, et lagi kukkus alla, näitas seda, oli tunda kanalisatsiooni haisu, ülevalt ilmselt uputati. Nad käisid koos paarimehe Š-ga seda lage vaatamas, peale nende ja majaperemehe kedagi juures ei olnud. Laes oli auk, alla oli kukkunud vahelae täidismaterjal – savi, õled. Allakukkunud laest oli näha, et üleval seisid kapp ja kanistrid. Sel päeval mingit dokumenti ei koostanud, järgmisel päeval helistas neile majaperemees Rünno Meos ja palus tulla dokumenti koostama. Nad kirjutasid koos paarimehega aktile alla Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud S. S andis ütlusi selle kohta, et 2005.a käis ta koos töökaaslastega Rünno Meosi majas, aitasid teha väiksemaid remonditöid. Kusagil suvel näitas Rünno Meos tunnistajale, et ühes toas on lagi keskkohalt kergelt pundunud ja allapoole vajunud. Teisel korral kui ta läks Rünno Meose elukohta oli lagi juba alla kukkunud. Sel korral oli seal lisaks tunnistajale ja Rünno Meosele ka H. M. Laes oli umbes 2-meetrine auk, rippusid mädanenud lauad, alla oli kukkunud vahelae täidis. Teistkordselt lage vaatama kutsus Rünno Meos teda tööjuures s.o tööpäeval, kuid tunnistaja käis tema majas puhkepäeval, vist laupäeval. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud H. M andis ütlusi selle kohta, et 2005.a aprillis käis ta süüdistatava Rünno Meose majas, viimane näitas talle ühe toa lage, mis oli kummis, Rünno Meos selgitas tunnistajale, et ülevalt naabrid pidevalt kallavad vett oma põrandale, et seepärast on lagi läbiligunenud. Teisel korral kutsus Rünno Meos teda enda poole sügisel 2005.a, tunnistajaks, et vahelagi on varisemisohtlik. Sel korral nägi tunnistaja, et laest on mingi vineertahvel alla kukkunud, vahelae lauad, mis olid näha, olid mädanenud. Saepurutäidis oli alla kukkunud, mädanenud lauad olid laes, ülevalt paistis valgus läbi lae. Lauad olid laes alles, kuid täidis oli alla kukkunud. Selle kohta koostasid nad akti ja tunnistaja kirjutas alla. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud J. T andis ütlusi selle kohta, et käis Rünno Meose majas lae olukorda vaatamas kahel korral – kevadel 2005.a ja sügisel 2005.a Esimesel korral oli lagi rippu, teisel korral oli auk laes. Seal olid ka S. ja M. Koostati akt, millele tunnistaja alla kirjutas. Miks teised teda ei näinud, ei oska selgitada. On kirjutanud alla mitmele aktile, millistele täpselt, seda enam ei mäleta. Kohus uuris ka teisi tõendeid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 18.12.2005 koos fototabelitega (t.l.3-11), millest nähtub, et põrand esimese ja teise korruse vahel on suuremas osas eemaldatud. M. D poolt koostatud uurimiskokkuvõtet koos fototabeliga 29.05.2006.a (t.l.108-112), millest nähtub, et sellises ulatuses nagu Rünno Meos oma ülekuulamisprotokollis selgitas (6 m2) ei 4 5 saanud köögipõrand alla kukkuda. Põranda keskel ei mõjunud põrandale mingit koormust, samuti ei saanud eriti suurt koormust avaldada ka akna all olnud söögilaud. Vaadates olemasolevaid põrandalaua otsasid ja kandvaid talasid ei ole alust kahtlustada puidu mädanikku või mudi puitu kahjustavaid tegureid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3.12.2003.a otsuse nr 3-2-1-138-03 koopiat (t.l.48-50), mille kohaselt on rahuldamata jäetud Rünno Meose hagi M. K vastu K. ja tema alaealise poja eluruumist väljatõstmiseks. Akti (t.l.53) mille kohaselt 17.12.2005 kell 14.00 kogunenud komisjon kinnitab, et korteris 1 ruum nr 1 ja ruum nr 11 vahelae pehkinud laudis koos vahelae täiteseguga on varisenud ruum nr 1 põrandale ja mööblile. Alla kirjutanud FIE K, S. Š, S. S, H. M. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused, uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid jõudis alljärgnevate järeldusteni. Rünno Meost süüdistatakse KarS § 266 lg 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslikus sissetungimises. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3.12.2003.a otsuse nr 3-2-1138-03 punktist 16 (t.l.49) nähtub, et M. K koos oma poja T. K-ga kasutab eluruumi üürnikuna õiguslikul alusel. Vastavalt Põhiseaduse §-le 33 on kodu puutumatu, keelatud on tungida kellegi eluruumi välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel analüüsitud tõenditega, sealhulgas süüdistatava Rünno Meose enda ütlustega on tuvastatud, et süüdistatav Rünno Meos 17.12.2005.a sisenes kannatanu eluruumi ja eemaldas köögist linoleumi, põrandalauad ning teisaldas kannatanule kuulunud vara ühest ruumist teise. Seega on tõendatud, et Rünno Meose poolt M. K kasutuses olevasse eluruumi tungimine vastab KarS §-s 266 lg 1 sätestatud süüteokoosseisule. Siinkohas peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit mis kinnitaksid süüdistuse versiooni sellest, et Rünno Meos tungis kannatanu M. K kasutuses olevasse eluruumi ukselukkude lõhkumise teel. Kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu M. K ja tunnistaja A. K andsid küll ütlusi selles, et nad ei saanud korteri uksest sisse, kuna ukselukud olid rikutud ja A. K pidi ukselukud lahti lõhkuma, kuid see iseenesest ei kinnita veel süüdistuse versiooni selles, et Rünno Meos sisenes korterisse ukselukkude lõhkumise teel. Selle versiooni vastu räägib kohtu arvates ka fakt, et isegi kui ukselukud olid rikutud, oli uks lukus ning seda ei saanud avada. Kui ebaseaduslik sissetungimine oleks toimunud ukselukkude lõhkumise teel siis ei oleks pärast olnud võimalik ust lukustada. Olles tuvastanud, et Rünno Meose tegevus vastab KarS § 266 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisule tuleb edasi analüüsida tema tegevuse õigusvastasust, hinnates kas tema käitumises võivad esineda õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava Rünno Meose ütluste kohaselt varises 17.12.2005.a alla tema korteris asuva toa lagi, mis asus kannatanu M. K köögi all. Nimetatud lagi oli juba varem varisemisohtlik ja sellest oli M. K-t teavitatud juba aprillis 2005.a. Kuna lagi varises alla ja üleval korteris olid köögis nõudekapp ja kanistrid veega, siis selleks, et vältida nende esemete purunemist ja kukkumist oma korterisse ronis ta tekkinud avavuse kaudu ülalt naabrite korterisse, viis köögist ära seal olnud asjad ning saagis läbi pehkinud ja veel variseda võivad lauad. Kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud ühtegi tõendit mis välistaksid süüdistatava Rünno Meose versiooni selles, et 17.12.2005.a varises alla tema korteris asuva toa lagi. Seda, et kannatanu M. K korteri köögi all asuva süüdistatava toa lagi oli pundunud ja kummis juba 2005.a suvel kinnitavad kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate H. M, S. S ja J. T ütlused. 5 6 Kannatanu M. K kinnitas kohtus, et majaomanik Rünno Meos pöördus korduvalt tema poole, et saada raha remondi tegemiseks, kuid selliseid summasid nagu süüdistatav nõudis ei olnud kannatanul maksta. Pärast lae allavarisemist nägi seda 17.12.2005.a tunnistaja G. K, kes andis ütlusi sellest, et nimetatud kuupäeval tulid nad süüdistatava majja, et paigaldada aknaraame, samas näitas majaomanik neile, et ühes toas oli lagi alla kukkunud ja küsis, mida ette võtta. Laes oli auk, alla olid kukkunud lauad ja vahelae täidismaterjal. Seda, et lagi vajus alla ja et on avarii kinnitas süüdistatav Rünno Meos ka hilisõhtul koju jõudnud kannatanu M. K-le. Tunnistajana ülekuulatud politseiametnik T. K kinnitas, et käis 17.12.2005.a õhtul Rünno Meose korteris ning vaatles tuba kus ei olnud elektrit, toa laes oli nelinurkne auk, lauad olid saetud, põrandal olid puidujäätmed. Tunnistaja M. D, kes koostas uurimiskokkuvõtte andis tunnistajana ütlusi selles, et sellises ulatuses nagu oli põrandalauad eemaldatud, ei saanud põrand alla kukkuda, kuid ta ei saa välistada põranda varisemist väiksemas ulatuses. Nende tunnistajate ütlused iseenesest ei lükka ümber ega välista Rünno Meose versiooni 17.12.2005.a toimunud lae varingust. Ainsana tunnistajatest annab politseiametnik S. L ütlusi selle kohta, et temale ütles süüdistatav Rünno Meos omavahelises vestluses, et ta alustas remonti ning ei rääkinud midagi avariist. Kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja S.L sellekohastesse ütlustesse, kuna need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus, hinnates kogumis kriminaalasjas kogutud tõendeid leiab, et 17.12.2005.a tungides omavoliliselt kannatanu M. K eluruumi tegutses süüdistatav Rünno Meos hädaseisundis. Tulles koju ja nähes, et kannatanu korteri köögipõrand on varisenud ja kukkunud koos laudade ja vahelae täidisega tema toas asuvale mööblile, samuti nähes, et üleval korteris köögis on veel esemeid, mis võivad alla kukkuda, asus süüdistatav Rünno Meos kõrvaldama vahetut ohtu mis võiks täiendavalt tekkida tema varale, kuid samas ka kannatanu köögis olevale kannatanu varale nende esemete kukkumisel tekkinud avavusest süüdistatava korterisse ning selleks tungis läbi lakke tekkinud avavuse kannatanu M. K korteri kööki ja hakkas seal olnud esemeid teisaldama. Seega leiab kohus, et Rünno Meos tungides kannatanu M. K korterisse, so pannes toime süüteokoosseisule vastava teo, tegutses hädaolukorras ja eeldas, et tal on õigus tungida kannatanu korterisse oma vara päästmise eesmärgil. Tema poolt valitud päästetoiming – tungimine kannatanu korterisse ja seal olevate veel alla kukkuda võivate esemete teisaldamine oli tekkinud vahetu ohu tõrjumiseks kohane. Olles tuvastanud, et Rünno Meos tegutses hädaolukorras ning tema poolt valitud päästetoiming oli sobiv ja vajalik edasise ohu kõrvaldamiseks peab kohus andma hinnangu ka sellele, kas kaitstav huvi on kahjustatud huvist ilmselt olulisem või mitte. Isiku õigus kaitsta oma vara ja omandit ning õigus kodu puutumatusele on oma kaalult võrdsed põhiseaduslikud õigused. Kõrvutades ja kaaludes neid kahte põhiõigust hindab kohus antud olukorras oluliseks seda, et Rünno Meose tegevuse tagajärjel hoiti ära veelgi suurem võimalik oht – täiendava ainelise kahju tekkimine nii tema enda kui ka kannatanu M. K varale. Seetõttu leiab kohus, et kaitstav huvi oli kahjustatud huvist ilmselt olulisem. Kõike neid asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et Rünno Meose tegevuses esineb õigusvastasust välistav asjaolu, tema käitumine on õiguspärane ning ta tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus juhindub KrMS §-dest 311-314 Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik 6 7 7