S § 661 lg 2 ettenähtud väärteo. 05.01.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 879273 selles, et 05.01.2007 kella 02.07 ajal Pirita teel Tallinnas peatati sõiduauto Mercedes Benz 300 registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Aleksandr Penkin, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, millega rikkus A.
10.01.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 878940 selles, et 10.01.2007 kella 14.55 ajal P.Pinna 3 maja juures Tallinnas peatati sõiduauto Mercedes Benz 300 registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Aleksandr Penkin, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt kõrvaldatud juhtimiselt, millega rikkus A.
29.01.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 887148 selles, et 29.01.2007 kella 02.49 ajal Narva mnt ja Pirita tee ristmikul Tallinnas peatati sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Aleksandr Penkin, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt kõrvaldatud juhtimiselt, millega rikkus A.
10.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 887333 selles, et 10.03.2007 kella 04.10 ajal Narva mnt ja Valge tänava ristmikul Tallinnas peatati sõiduauto Ford Scorpio registreerimismärgiga 846 TFO, mida juhtis Aleksandr Penkin, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus A.
22.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 883043 selles, et 22.03.2007 kella 05.45 ajal Laagna teel Kotka sillal Tallinnas peatati sõiduauto Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Aleksandr Penkin, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus A.
Menetlusalune isik seletas, et 24.11.2006 andis Ford Scorpio, mis kuulus temale, kuid ei olnud ümber vormistatud, sõbrale ja see tõi auto talle töökohta. Viis auto koju, kuid ei olnud pikemat aega vaadanud kas liikluskindlustus kehtib. 05.01.2007 oli kohtumine tuttavaga ja ta ajas asju. Ilma autota on kui jalutu. 10.01.2007 tõi auto ära teenindusest. Sõiduk kuulub abikaasale, kuid abikaasal ei ole juhtimisõigust. 29.01.2007 tõi töölt ära baaridaami, kes oli väsinud. 10.03.2007 sõitis koju Pallasti tänavalt. 22.03.2007 sõitis samuti koju. Teab, et ei ole juhtimisõigust, kuid kui saab tööle, siis juulis teeb ära eksamid, koolitus on läbitud. Hakkab korralikku palka saama ja tasub ka trahvid ära. Seni on trahvid tasumata, sest palk polnud kuigi suur. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et liiklusalaste väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega, millistest nähtub, et menetlusalusel isikul oli juhtimisõigus ära võetud. Tuleks arestiga karistada, kuivõrd senised määratud trahvid on tasumata ja trahvid ei ole oodatud mõju 2 avaldanud. 24.11.2006 episoodis on mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise ja liikluskindlustuseta sõiduki juhtimisega pandud toime üks tegu ning selle eest tuleks karistada arestiga 5 päeva, suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest arestiga 4 päeva. 05.01.2007 episoodi eest arestiga 4 päeva, 10.01.2007 episoodi eest 4 päeva, 29.01.2007 episoodi eest 4 päeva, 10.03.2007 episoodi eest 4 päeva, 10.03.2007 episoodi eest 4 päeva ja 22.03.2007 episoodi eest 4 päeva. Määratud arest peaks olema täitmisele pööratud alates 01.11.2007. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalusel isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, millest menetlusalune isik on teadlik. Teda on korduvalt kinni peetud samalaadsete liiklusalaste rikkumise toimepanemise tõttu ning pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise tõttu ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta järjekindlalt mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud teod toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena isiku poolt, kellel juhtimisõigus puudub ja kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Peale selle on 24.11.2006 fikseeritud ka menetlusaluse isiku poolt LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemine. Menetlusalune isik on lubatud suurima sõidukiiruse ületamist tunnistanud ning kohtul puudub alus kahtlemiseks ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli õigsuses. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik on lubatud suurimat sõidukiirust asula piires ületanud enam kui kaks korda. Arvestades taolist asjaolu asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 3 järgi. Samuti on 24.11.2006 fikseeritud menetlusaluse isiku poolt LKindlS § 661 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine kuivõrd menetlusalune isik juhtis sõidukit, millise liikluskindlustus oli lõppenud juba pool aastat varem, millest mootorsõiduki juht peaks teadlik olema. Kohus leiab, et ka selline menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LKindlS § 661 lg 2 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem põhiliselt samalaadsete ja ka teiseliigiliste liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega kokku 116 100 krooni ulatuses, millised trahvid on tasumata. Määratud rahatrahvidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Menetlusalusel isikul legaalne ja maksukeskuse kaudu kontrollitav sissetulek puudub, mistõttu menetlusalusel isikul puudub ka võimalus ja soov määratud trahve maksta. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalune isik järjekindlalt jätkab väärtegude toimepanemist, peab kohus vajalikuks määrata aresti ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus ja 24.11.2006 toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamine oli väga suur, peab kohus vajalikuks menetlusaluse isiku suhtes kohaldada LS § 7422 lg 5 ettenähtud lisakaristust, kohaldades lisakaristust rikkumise ulatust arvestades keskmises määras, välistamaks juhtimisõiguseta menetlusaluse isiku osalemise liikluses. Väärteoasjade materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik 6 korral toime pannud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo ning nendest kordadest 1 korral on ta samaaegselt, seega ühe teoga, mis 3 vastab mitmele eri süüteokoosseisule toime pannud ka LS § 7422 lg 3 ja LKindlS § 661 lg 2 ettenähtud väärteod. Eelmärgitud väärtegude toimepanemise eest karistuse määramisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1 sätetest, mille kohaselt juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul on LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest ning LKindlS § 661 lg 2 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistus LS § 741 lg 2 sanktsiooni järgi, kohaldades samas LS § 7422 lg 5 ettenähtud lisakaristust. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole ühegi temale käesolevas ühisesse menetlusse ühendatud väärteoasjas inkrimineeritud väärteo eest karistatud ja kõigil juhtudel on ka tegemist LS § 741 ettenähtud väärtegudega, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistus samaliigiliste, so LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude kogumis, arvestades seejuures ka KarS § 63 lg 1 sätteid selles osas, et 24.11.2006 pani menetlusalune isik ühe teoga toime mitu eri süüteokoosseisule vastavat tegu ning määratav karistus hõlmaks karistused kõikide menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude eest. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.