) § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoasjas kogutud materjalide ja tunnistajate ütlustega. Sõpruse pst ja Tedre tn ristmiku lähedusse on paigaldatud valgusfoor, mis reguleerib jalakäijate pääsu üle Sõpruse pst. Valgusfoor on varustatud liiklusmärgiga 543 ja 544 ning jalakäijatele ette nähtud rohelise tule tellimisnupuga. Tedre tn poolt tulevatele sõidukijuhtidele on jalakäijafoor nähtav, foor ei reguleeri sõidukite vaid jalakäijate liiklemist. Liiklusõnnetuse toimumise koht on sõltumata jalakäijate valgusfooris põlevast märguandetulest reguleeritud liiklusmärgiga 221. Seega on Tedre tn Sõpruse pst’le liikuv sõidukijuht kohustatud teed andma ristuval teel sõiduõigust omavale sõidukijuhile. Kohtuvälise menetleja hinnangul Sergei Sonneberg-Kleštšjov’i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid ja isikule määrati
Kaebuse esitaja seisukoht: Kaebuse esitaja hinnangul tuleb Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 14.12.2006 otsus tühistada ja menetlus lõpetada VtMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Kaebaja leiab, et liikumine Sõpruse pst ja Tedre tn ristmikul oli vahetult enne ning peale liiklusõnnetust ja sündmuse ajal reguleeritud ümartulede fooriga, reguleeritaval ristmikul määravad liikumisjärjekorra foorituled – nimetatud asjaolu kinnitavad ka tunnistajad N. A ja G. K. Kaebuse esitaja hinnangul oli tal õiguspärane ootus, et kõik Sõpruse pst kaudu kesklinna poolt tulevad liiklejad käituvad nõuetekohaselt ja ei sõida ristmikule foori keelava märguande ajal. Kaebuse esitaja väitel eiras mootorratast juhtinud G. K eelnimetatud põhimõtet ja sõitis keelava foori märguande ajal ristmikule – nimetatud asjaolu kinnitab ka tunnistaja N. A. Seega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju G. K. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei olnud liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Vahetult enne ja peale liiklusõnnetust ja sündmuse ajal oli ta liikluses hoolikas ja ettevaatlik, lootis ning oli kindel, et teised liiklejad käituvad samamoodi. Enne Sõpruse pst ülesõitmise alustamist Tedre tn kaudu oli ta 3 veendunud, et see on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid. Kaebaja väitel esimesed sõidukid täitsid LE nõudeid, peatudes Sõpruse pst ja Tedre tn ristmikul Sõpruse pst reas keelava foori märguandel nii, et stoppjoone ohutusmärk oli sõidukite paremal kõrval ja stoppjoone teekattemärgis oli ees. Kaebaja väitel ei olnud tal võimalik näha Sõpruse pst kaudu kesklinna poolt Sõpruse pst ja Tedre tn ristmikule suure kiirusega lähenevat mootorratast, mida juhtis G. K. Mootorrattur sõitis nii kiiresti, et ei suutnud kaebaja poolt juhitud sõiduauto Toyota Corolla reg nr XXX ees pidurdada ja sõitis auto tagaossa suure kiirusega sisse. Kaebaja on seisukohal, et tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja hinnangul on Põhja Politseiprefektuuri 14.12.2006 Liiklusjärelevalve osakonna otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus uuris järgmisi tõendeid: tunnistaja, tollijuht N. A andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli 13.09.2006 Sõpruse pst-l, Tedre tn trollipeatuses avarii. Õnnetus juhtus ristmiku lõpus. Tunnistaja liikus alates Kose peatusest esimeses sõidureas. Mootorratast märkas tunnistaja kui mootorratas sõitis Koskla peatusest. Mootorratas reastus teisest reast tunnistaja ritta ümber, sõideti Tedre tn poole. Tedre tn ristmiku ees on valgusfoor, mis reageerib inimese vajutusele. Tunnistaja nägi, et fooris hakkas põlema punane tuli, tunnistaja ees oli mootorratas, mootorratta ees võis olla veel teisi sõidukeid. Tunnistaja pidurdas, mootorratas sõitis punase tulega edasi. Mootorratas ei sõitnud väga kiiresti, umbes 30 km/h; tunnistaja, mootorrattur G. K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis ta 13.09.2006 mootorrattaga linna poolt Sõpruse pst mööda. Tunnistaja liikus teises sõidureas. Tunnistaja oli alguses esimeses sõidureas, kuid reastus ümber. Troll tuli teisest reast. Tunnistaja taga olid ka veel muud autod. Üle ristmiku on valgusfoor, so foor ei ole linna pool. Foori tuli hakkas vilkuma, tunnistaja vaatas, et jõuab veel üle ristmiku, ta oli ristmikul kollase tulega. Sõidukiirus oli umbes 55 km/h. Kaebaja auto oli äkki ees, tunnistaja jõudis haarata pidurist, kuid siis toimus juba õnnetus. Tunnistaja ütluste kohaselt juhtis ta sel päeval esimest korda mootorratast; tunnistaja, jalakäija T. K andis kohtuistungil ütlusi, et oli 13.09.2006 jalakäijate foori juures ja ootas rohelist tuld, et üle tee minna kui käis pauk. Linna poolt tuli mootorratas, auto tuli Tedre tn. Õnnetuse ajal oli fooris veel punane tuli; paikvaatluse käigus tuvastati, et Sõpruse pst ja Tedre tn ristmiku keskel asub posti otsas foor. Foori näol on tegemist jalakäijate fooriga, jalakäijad saavad Sõpruse pst-d ületada Sõpruse pst ja Tedre tn ristmiku Mustamäe poolses otsas, so kesklinna poolt vaadeldes asub ülekäik üle ristmiku. Tedre tn otstes, enne ristmikku on märgid „anna teed“; 13.09.2006 Liiklusõnnetuse akt nr 2471, mille kohaselt toimus 13.09.2006 kell 09:03 Harju Maakonnas Tallinnas Kristiine linnaosas Sõpruse pst ja Tedre tn ristmikul liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuses osalesid G. K, kes juhtis mootorratast Suzuki TL1000R reg nr XX XX ja Sergei Kleštšjov, kes juhtis sõiduautot Toyota Corolla, reg nr XXX XXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustus mootorrattal esimene ratas, esitule kate, raamil olid värvikahjustused, summutaja oli kriibitud; sõiduautol kahjustus tagumine parem tiib, tagumine põrkraud, tagumine parem tuli, tagumine sild. Liiklusõnnetuses sai vigastada G. K; 4 teade liiklusõnnetuse toimumisest, mille kohaselt toimus 13.09.2006 kella 09:03 paiku Tallinnas Sõpruse pst – Tedre tn ristmikul liiklusõnnetus. Mööda Tedre tn LM 221 (anna teed) alt suunaga Mustamäe tee poole liikunud ning Sõpruse pst ületanud Toyota Corolla reg nr XXX XXX, mida juhtis kaine ja juhiluba omav Sergei Kleštšjov põrkas kokku mööda Sõpruse pst suunaga Tammsaare tee poole liikunud mootorratas Suzuki TL 1000R reg nr XX XX, mida juhtis juhtimisõigust omav (joove selgitamisel) G. K. Sündmuskohalt toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse mootorrattur G. K, kus tal diagnoositi parema puusa põrutus ning parema jala esimese varba küünevigastus ning lubati kodusele ravile; liiklusõnnetuse skeem, millelt nähtub 13.09.2006 liiklusõnnetus. Skeemi kohaselt liikus kaebaja poolt juhitud sõiduauto mööda Tedre tn kesklinna poolt vaadates ristmikule paremalt poolt; protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, mille kohaselt teostati 13.09.2006 kell 10:10 Sergei Sonnenberg-Kleštštjov’il joobeseisundi tuvastamine mõõteriista/indikaatorvahendi LION SL/SD nr 62 (kalibreeritud kuni 25.09.2006) vahendusel. Sergei Sonnenberg-Kleštšjov’il alkoholijoovet ei tuvastatud; SA Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuse teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt toimus 13.09.2006 kella 09:20 paiku Tedre tn ja Sõpruse pst ristmikul liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuses sai kannatada G. K kellel tuvastati kerged vigastused: parema puusa põrutus, parema jala esimese varba küünevigastus; Laboratuurne uuring alkoholidele nr 3553, mille kohaselt ei leitud G. K veres etüülalkoholi; fototabel, millest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud mootorratta ja sõiduauto kahjustused, ristmik; teade Eesti Liikluskindlustuse Fondile, mille kohaselt on G. K teinud liiklusõnnetuse kohta teate Eesti Liikluskindlustuse Fondile; kaebaja selgitas, et ta sõitis 13.09.2006 mööda Tedre tänavat. Lähenedes ristmikule ta vaatas vasakule, Kristiine poole mineva sõidusuuna ees jäi seisma ja vaatas paremale. Seal jäi kõige vasakpoolsem rida seisma, ristmikule lähenes troll. Troll oli kõige parempoolsemal rajal Mustamäe suunas, teisel sõidurajal oli mahtuniversaal. Mootorratast ta tulemas ei näinud. Ta hakkas Sõpruse pst otse üle sõitma kui toimus avarii. Mootorratast juhtinud isik väitis, et sõitis rohelise tulega üle ristmiku. Trollijuht ütles, et mootorratas sõitis üle ristmiku punase tulega. Tema poolt juhitud sõiduauto vigastused olid suured, kahju oli kokku 120 000,00 krooni. Kohtu hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Liikluseeskirja lisa 1 I osa „Foorid“ p 1 järgi reguleerib ümartuledega foor sõidukite, foori 9 puudumisel aga ka jalakäijate liiklust; p 9 järgi reguleerib jalakäijate foor jalakäijate liiklust. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt on Tallinnas, Tedre tn ja Sõpruse pst ristmikul sõidukite liikumine reguleeritud ümartulede fooriga. Paikvaatluse käigus selgus, et kaebaja väide ei vasta tõele; ristmikul on üksnes jalakäijate foor, mille abil saavad jalakäijad liikuda üle Sõpruse pst. Sõidukite liikumist ristmikul reguleerib foor üksnes osas, milles see on vajalik jalakäijatele Sõpruse pst ületamiseks. Tedre tn suunast ristmikule liikuvate sõidukite liikumist, so kaebaja poolt juhitud sõiduki liikumist reguleeris LE lisa II osa p 221 nimetatud eesõigusmärk „anna teed“. Kohus leiab, et Sõpruse pst ja Tedre tn ristmiku näol on tegemist reguleerimata ristmikuga LE mõttes. Peatee on Sõpruse pst ning Tedre tn poolt ristmikule liikuvad sõidukid peavad tulles andma teed Sõpruse pst-l liikuvatele sõidukitele. Juhul kui jalakäijate fooris põleb roheline tuli, võib Tedre tn ristmikule sõitev sõiduk kasutada juhust ja ületada ristmikku samal ajal (nimetatud asjaolu ei vabasta sõidukijuhti kohustusest olla tähelepanelik ja ettevaatlik), kuid Tedre tn poolt lähenevale sõidukijuhile kehtib siiski vaid eesõigusmärk nr 221, so „anna teed“. Kohus nõustub kaebaja väitega mille kohaselt on liiklusõnnetuse skeem vale ja kohus ei arvesta tõendina liiklusõnnetuse skeemi; skeemil kirjeldatud olukord, kus kaebaja auto lähenes kesklinna 5 poolt tulles ristmikule paremalt, ei vasta tegelikule olukorrale ja lahkneb nii kaebaja kui tunnistajate ütlustega. Käesoleval juhul on kaebaja enda ütlustega, sh paikvaatlusel antud ütlused, tunnistajate N. A, G. K, T. K ütluste ja tunnistajate ütlustele lisatud joonistega ning väärteoasja materjalide juures olevate fototabelitega tõendatud, et kaebaja liikus kesklinna poolt vaadates Sõpruse pst – Tedre tn ristmikule mööda Tedre tn vasakult poolt, mootorrattur liikus kesklinna poolt vaadates mööda Sõpruse pst otse, so kaebaja poolt vaadates ristuval teel paremalt. LE § 154 järgi peab ristmikule lähenedes juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. LE § 5 järgi peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Liikluskorraldusvahendiks on LE mõttes Teeseaduse § 10 lg 2 alusel kehtestatud nõuetele vastav liiklusmärk. Kohus leiab, et kaebaja väide, mille kohaselt ta täitis enne liiklusõnnetust ja liiklusõnnetuse ajal liikluseeskirja nõudeid, ei vasta tõele. Kaebaja ei olnud ristmikule lähenedes piisavalt ettevaatlik. Kaebaja väitel põhjustas õnnetuse mootorratta juht G. K, kes sõitis ristmikule foori keelava tule ajal, tal oli õiguspärane ootus, et kõik sõidukid peatuvad. Kohus nõustub, et kaebajal võis selline ootus olla, kuid on tõendatud, et kaebaja ei käitunud vaidlusaluses liiklussituatsioonis piisavalt hoolikalt. Tunnistaja N. A ütlused kinnitavad kaebaja väidet, mille kohaselt sõitis mootorratas ristmikule punase tule ajal. Samas andis tunnistaja T. K andis ütlusi, et õnnetus toimus vahetult enne seda, kui temale, so jalakäijale põles fooris veel punane tuli; tunnistaja G. K sõnul põles fooris hetkel, kui tema ristmikule jõudis, kollane tuli. Tunnistajate N. A ja G. K ütlused foori tule kohta on oluliselt vastuolus: tunnistaja G. K võis anda ennastõigustavaid ütlusi, samas ei pruukinud tunnistaja N. A oma sõidukit juhtides näha milline tuli põles fooris just hetkel, kui mootorratas ristmikule sõitis. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja T. K ütluste usaldusväärsuses, tunnistaja oli huvitatud tee ületamisest ja pidi seega rohelist tuld oodates foori jälgima. Kohus järeldab tunnistajate T. K, N. A ja G. K ütlustest, et mootorratas võis ristmikule sõita olukorras, kus jalakäijale ei olnud veel süttinud roheline tuli, kuid samas pole välistatud, et Sõpruse pst mööda sõitvad sõidukid pidid sel hetkel juba peatuma (nn „puhveraeg“). Sellises olukorras peab Tedre tn Sõpruse pst-le lähenenud, ristmikku ületada soovinud sõidukijuht kohtu hinnangul ikkagi juhinduma kõigepealt eesõigusmärgist, so olema ettevaatlik ja veenduma ristmikule sõitmise ohutuses. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja ei veendunud enne ristmikule liikumist selles, et kõik kesklinnast mööda Sõpruse pst liikuvad sõidukid on stoppjoone juures peatunud: olukorras, kus jalakäijale põleb veel keelav tuli, ei saa olla täielikult välistatud, et Sõpruse pst poolt tulevad sõidukid võivad veel juhust kasutades ristmikule liikuda. Kaebaja selgituste kohaselt vaatas ta vasakule, seejärel paremale ja nägi, et Sõpruse pst mööda vasakpoolset sõidurida liikunud sõidukid peatusid, ristmikule lähenes troll, mootorratast ta tulemas ei näinud ning ta hakkas üle Sõpruse pst sõitma. Tunnistaja N. A ütlustega on tõendatud, et mootorratas reastus trolli ette enne vaidlusalust ristmikku ja mootorratas ristmikul ei pidurdanud vaid sõitis edasi. Ka tunnistaja G. K ütluste kohaselt jätkas ta ristmikule jõudes sõitmist kuna arvas, et jõuab ristmiku ületada. Kohus leiab, et juhul kui kaebaja märkas trolli, oleks kaebaja enne ristmikule väljasõitu pidanud hoolega jälgides märkama ka liikuvat mootorratast. Kohtu hinnangul ei tegutsenud kaebaja ristmikule välja sõites piisava ettevaatlikkusega ja veendumata väljasõidu ohutuses, so, et kõikides sõiduridades olevad sõidukid on nõuetekohaselt peatunud, hakkas kaebaja liiga vara liikuma. Kaebaja selgitustest ja tunnistajate ütlustest nähtub, et kaebaja alustas liikumist praktiliselt kohe kui Sõpruse pst poolt tulevad sõidukid olid peatunud või alles peatumas. Seega kaebaja üksnes eeldas, et sõidukid käituvad nõuetekohaselt ja peatuvad. Samas pidanuks kaebaja kohtu hinnangul eesõigusmärki arvestades veenduma, et kõik sõidukid on peatunud. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt sai õnnetuse tagajärjel kahjustada sõiduauto tagumine ots, samuti selgitasid nii kaebaja kui tunnistaja G. K, et mootorratas sõitis sõiduautole tagant sisse. Tunnistaja N. A andis ütlusi, et mootorratas sõitis edasi kiirusega umbes 30 km/h; tunnistaja G. K ütluste kohaselt liikus ta kiirusega kuni 55 km/h. Seega 6 on tõendatud asjaolu, et mootorratturi kiirus ristmikule sõites ei olnud märkimisväärselt suur, samuti kinnitavad eelpoolnimetatud tõendid asjaolu, et kaebaja poolt juhitav sõiduk jõudis ristmikule keerata enne mootorratast. Kohtu hinnangul tegutses kaebaja mootorsõidukiga liigeldes kiirustades, tähelepanematult ja kohusetundetult, mis on lubamatu. Liiklussituatsioonis käitusid hooletult nii kaebaja kui mootorrattur. Kaebaja ja tunnistajate ütlustega, samuti liiklusõnnetuse akti, teatega liiklusõnnetuse toimumisest on tõendatud, et 13.09.2006 toimus Tallinnas, Sõpruse pstTedre tn ristmikul liiklusõnnetus milles osalesid mootorratast Suzuki TL1000R reg nr XX XX juhtinud G. K ja sõiduautot Toyota Corolla, reg nr XXX XXX juhtinud Sergei SonnenbergKleštšjov. VtMS 87 järgi arutab kohus väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, so kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega. Asjaolu, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastusi ka G. K, on väärteoprotokollis märkimata. Väärteoprotokollis on kirjeldatud kahju tekitamine, liiklusõnnetuse tagajärjel said kahjustada mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid; tekitatud kahju osas andis kaebaja selgitusi, kahju tekitamise fakt nähtub ka väärteoasja materjalidest (liiklusõnnetuse akt nr 2471, fototabel, teade Eesti Liikluskindlustuse Fondile).
lg 1 järgi on väärteona käsitletav ja karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju. Kohus leiab, et Sergei Sonnenberg-Kleštšjov’ile süüksarvatav väärtegu õigesti kvalifitseeritud
Sergei Sonnenberg-Kleštšov pani väärteo toime ettevaatamatusest, seega on välistatud asjas menetluse lõpetamine VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolset väärteomenetlusõiguse rikkumist asja menetlemisel.
lg 2 järgi on
§-des 741–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur seega on Sergei Sonnenberg-Kleštšjov’ile karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest võib mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sergei Sonnenberg-Kleštšjov’ile on karistuseks määratud rahatrahv 15 trahviühikut, so märkimisväärselt alla keskmise sanktsioonimäära. Kohtuväline menetleja on kohtu hinnangul õigustatult leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvesse on võetud isiku süü astet ja asjaolu, et tegemist oli segasüüga. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja karistuse määranud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.