1-07-91 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-91 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuasi Aare Pärn’a taotlus konfiskeerimise edasilükkamiseks Süüdimõistetu Aare Pärn (isikukood 36607110299; viibib Vanglas), kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Ämari RESOLUTSIOON Jätta Aare Pärn’a taotlus temalt Harju Maakohtu 04.05.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-91 100 000 krooni konfiskeerimise edasilükkamiseks või ajatamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 04.05.2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-91 tunnistati Aare Pärn süüdi KarS § 268 lg 1 järgi, vastavalt prokuröri, Aare Pärn’a ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppele karistati Aare Pärn’a rahalise karistusega 500 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 25 000 krooni ning KarS § 83 ja § 84 alusel kuulub Aare Pärn’alt konfiskeerimisele süüteoga saadud äratarvitatud vara summas 100 000 krooni. Sama kohtuotsusega mõisteti Aare Pärn’alt välja ka menetluskulud - sundraha 5400 krooni ning ekspertiisitasu 7 544 krooni. Aare Pärna kaitsja esitas 08.06.2007.a Harju Maakohtule avalduse, milles taotles konfiskeerimisele kuuluva summa 100 000 krooni täitmise ehk konfiskeerimise edasilükkamist
- maini
- a. Taotluse selgituste kohaselt vajab Aare Pärn töö leidmiseks aega, kinnipidamisasutuses on tööga varustatud vähesed kinnipeetud. Kaitsja leiab, et tingimustes, kus Aare Pärn’al puuduvad vahendid 100 000 krooni tasumiseks, lisanduvad kohtulahendi sundtäitmisega konfiskeerimisele kuuluvale summale veel ka täitemenetluse kulud, mis raskendaks kohtulahendi täitmist. Aare Pärn’al oleks kergem tasuda konfiskeerimisele kuuluvat 2 summat vabaduses, Aare Pärn’al on olemas võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. Alternatiivse taotlusena palub Aare Pärn täitmine ajatada. Kaitsja palub kasutada analoogia alusel KrMS § 424 regulatsiooni. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 424 järgi võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohus leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 424 näeb tasumise pikendamise ja ajatamise taotlemise võimaluse ette üksnes mõistetud rahalise karistuse puhuks. Ainus osundatud normi kehtivuse sõnaselge laiendus tuleneb KrMS KrMS § 421 lg 2, mille kohaselt järgitakse rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta kehtivaid KrMS sätteid ka varalist karistust täitmisele pöörates. KrMS § 424 regulatsiooni laiendamise võimalust konfiskeerimisele kuuluva raha suhtes seadusandja ette näinud ei ole ning kohus leiab, et tegemist ei ole kriminaalmenetluse seadustiku lüngaga, mida saaks ületada analoogiapõhimõtte kohaldamise abil. 13.12.
- a. vastu võetud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega muutis ja täiendas seadusandja olulises ulatuses KarS-s ja KrMS-s konfiskeerimist puudutavaid regulatsioone. Kõigi tehtud muudatuste ning täienduste hulgas ei pidanud seadusandja vajalikuks näha ette KrMS § 424 sätestatud regulatsiooni laiendamise võimalust konfiskeerimisele kuuluva vara puhul. Kohus leiab, et selliselt toimides on seadusandja soovinud välistada võimaluse konfiskeerimise edasilükkamiseks ja ajatamiseks ning sellist seisukohta toetab KrMS § 421 lg 2 olemasolu seadustikus - juhul kui seadusandja tahe oleks olnud võimaldada KrMS § 424 kohaldamist analoogia alusel, puudunuks vajadus KrMS § 421 lg 2 kehtestamiseks. Eeltoodu alusel puudub alus konfiskeerimisele kuuluva summa tasumise edasilükkamiseks ning ajatamiseks. Ka juhul kui KrMS § 424 kohalduks konfiskeerimisele kuuluva summa tasumise kohustuse korral, tuleks esitatud taotlus jätta rahuldamata, kuna asjas puuduvad mõjuvad põhjused konfiskeerimise pikendamiseks ja ajatamiseks. Kuna Aare Pärn on mõistetud süüdi kokkuleppemenetluses, on konfiskeerimisele kuuluva vara suurus olnud osa süüdistatava, prokuröri ja kaitsja kokkuleppest. Süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist konfiskeerimisele kuuluva varaga (raha puhul selle summaga) ning seeläbi nõustumist asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral pööratakse kohtuotsus mittetäitmise korral sundtäitmisele ning et täitemenetluse korral tuleb tasuda ka täitemenetluse kulud. Seega on Aare Pärn pidanud võimalikuks summa tasumist pärast kohtuotsuse jõustumist ning vastupidises puudub kohtul alus kahelda. Kuna kokkuleppemenetluses on otsus tehtud 04.05.
- a ehk vaid kuu aega enne täitmiskohtunikule taotluse esitamist ning Aare Pärn on kogu selle aja viibinud kinnipidamisasutuses, ei ole tema võimalused tasuda konfiskeerimisele kuuluvat summat vahepealse aja jooksul muutunud. Puudub ka kindlus selles, et Aare Pärn vabaneb vanglast ennetähtsegselt ning saaks hakata konfiskeerimisele summat tasuma
- mail
- a. Seega puuduvad mistahes alused väita, et eksisteerivad mõjuvad põhjused konfiskeerimise pikendamiseks ja ajatamiseks. Kohtunik:
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.