← Eesti

4-07-1219\1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juulil
  2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-07-1219 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Ivar Kangro haldusõigusrikkumine HÕS § 951 lg 3 p 2 järgi Taotluse esitaja Tartu kohtutäitur Anne Böckler asukoht: Tartu, Õpetaja 9-a; reg. nr: 3015-2001 Taotlus Tartu Linna Transpordikeskuse parkimisteenistuse 14.06.
  3. a otsuse nr TA-13028 täitmise aegunuks tunnistamine RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 203 lg-st 5, §-st 212, kohtunik määras: Rahuldada Tartu kohtutäitur Anne Böckleri taotlus. Tunnistada aegunuks Tartu Linna Transpordikeskuse parkimisteenistuse 14.06.
  4. a otsuse nr TA-13028 täitmine, millega Ivar Kangrot karistati HÕS § 951 lg 3 p 2 järgi rahatrahviga 460 krooni. Kohtumääruse koopia saata Ivar Kangrole ja Tartu kohtutäitur Anne Böcklerile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Linna Transpordikeskuse parkimisteenistuse 14.06.
  5. a otsusega nr TA-13028 karistati I. Kangrot (elukoht:; isikukood:) haldusõiguserikkumiste seadustku (edaspidi HÕS) § 951 lg 3 p 2 järgi rahatrahviga 460 krooni. 27.07.
  6. a algatas Tartu Linnakohtu täitevosakond täitemenetluse. 07.08.
  7. a väljastas täitevosakond võlgnikule täitekutse ning 26.05.
  8. a avaldati täitekutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. 05.07.
  9. a väljastas kohtutäitur A. Böckler korduva teate. 01.03.
  10. a esitas Tartu kohtutäitur A. Böckler Tartu Maakohtule avalduse, milles taotles Tartu Linna Transpordikeskuse parkimisteenistuse 14.06.
  11. a otsuse nr TA-13028 täitmise aegunuks tunnistamist. Kohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et kohtutäitur A. Böckleri taotlus on põhjendatud. Karistusotsus käesolevas haldusõigusrikkumise asjas tehti 14.06.
  12. a. Selle otsuse tegemise ajal tuli rahatrahvi otsuse täitmisel lähtuda HÕS §-dest 330-339 ning täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) sel ajal kehtinud redaktsioonist. Otsuse täitmise aegumist reguleeris HÕS § 334, mis sätestas, et halduskaristuse otsus ei kuulu täitmisele, kui seda ei ole täitmisele pööratud 3 kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. Seega oli halduskaristuse täitmise aegumine seatud sõltuvusse karistusotsuse täitmisele pööramisest ning ei HÕS eelviidatud sätetest ega TMS-st ei tulenenud tähtaegu, mille jooksul täitmisele pööratud otsus ka tegelikult oleks tulnud täita. Alates 01.09.
  13. a kehtima hakanud väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 203 lg 5 ütleb, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Samal ajal kehtima hakanud KarS § 82 lg 1 p 3 kuni 21.07.
  14. a kehtinud redaktsioon nägi ette, et otsust ei asuta täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 1 aasta. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud säte omab isiku olukorda kergendavalt tagasiulatuvat jõudu, kuna kaitseb isikut olukorras, kus riigi poolt seatud ametiisik ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. Käesolevas asjas möödus otsuse jõustumisest 1 aasta 14.06.
  15. a. Aegumistähtaja hulka ei arvata aega, mil otsuse täitmine on peatunud. KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt peatub otsuse täitmine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kohtunik leiab, et I. Kangro tegevust, mis seisnes täitekutsete ignoreerimises, ei saa käsitleda rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumisena. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-5-04), et rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Kohtutäituril oli oma eesmärgi - nõude sundtäitmise - saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus võtta tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud (kuni 01.01.
  16. a kehtinud TMS § 28 lg 1), nt pöörata sissenõue võlgniku varale või taotleda kohtult rahatrahvi arestiga asendamist. Nagu nähtub täituri avalduses toodud asjaoludest, kohtutäitur oma kohustust täitnud ei ole ja seega ei ole otsuse täitmine käesolevas asjas vahepeal peatunud. Alates 01.09.
  17. a jõustunud TMS redaktsiooni § 804 kohaselt tuli täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu lõpetada, kui rahatrahvi ei olnud sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuna käesolevas asjas ei olnud rahatrahvi KarS-s sätestatud 1-aastase tähtaja jooksul sisse nõutud, siis VTMS § 203 lg 5 ja KarS § 82 lg 1 p 3 jõustumisel oli haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse täitmine aegunud ning täitemenetlus kuulus rahatrahvi sissenõudes seetõttu lõpetamisele. Eeltoodust järeldub, et Tartu Linna Transpordikeskuse parkimisteenistuse 14.06.
  18. a otsuse nr TA-13028 täitmine, millega I. Kangrot karistati HÕS § 951 lg 3 p 2 järgi rahatrahviga 460 krooni, täitmine on aegunud ja kohtutäituril tuleb täitemenetlus TMS § 202 alusel lõpetada. Rutt Teeveer Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.