lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi 5 aastat vangistust.
lg 2 p 4, 7, 8 õigeks mõista.
lg 1 alusel karistuse suurendamise teel, liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. Arvati liitkaristusest maha Ida-Viru Maakohtu 14.04.2003 Ärakantud osa 7 kuud 9 päeva. Kandmisele kuulus 5 aastat 21 päeva vangistust.
Kandmisele kuulus 4 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 19.11.2003.a ja lõpp 31.05.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 01.02.2006.a. Artjom Slizov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et viibides Murru Vanglas on vestelnud sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Usklikuks ennast ei pea. Vanglas viibimise ajal töötanud ei ole. Uut eriala vanglas viibimise ajal omandanud ei ole. Vabal ajal loeb raamatuid, suhtleb teiste kinnipeetavatega, vaatab televiisorit, on külastanud ka spordisaali. Kinnipeetav on veendunud, et kõik inimesed on kurjategijad. Ametiisikutesse suhtub sõnades mõistvalt, kuid koostöövalmidus puudub. Eelnevalt kohtu poolt karistatud 9 korda. Distsiplinaarkorra rikkumisi on toime pannud 12 korral. Ohtlikkuse põhjalikku analüüsi ei ole vaja koostada, kuna isiku puhul varasemalt varavastased kuriteod. Arvestades tema viimase kuriteo mahukust ning sisu, ei ole välistatud uued kuriteod. Viimase kuriteo puhul nähtub, et ohvriteks võivad olla nii noored kui vanad inimesed. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Artjom Slizov ei sobi kriminaalhooldusele. Artjom Slizov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistuse kandmise ajal on karistatud distsiplinaarkorras 12-l korral. Seega käitumine vanglas on olnud samuti reegleid eirav. Vabaduses oli probleeme alkoholiga, on olnud alkoholiravil. Sõltlaseks ennast ei pea. Elukoht vabaduses ei soodusta kohanemist seadusekuuleka eluga. Garanteeritud töökoht puudub. Uute kuritegude toimepanemine ei ole välistatud. Vabaduses puudub igasugune materiaalne abi, samuti puudub endal kindel sissetulek seoses töökoha puudumisega. Tasumata on rahalised nõuded. Tulenevalt varasemast kriminaalsest käitumisest, käitumisest karistuse kandmise ajal ning arvestades asjaolu, et vabaduses isikul puudub garanteeritud töökoht ning iseseisev sissetulek, puudub veendumus, et kinnipeetav täidaks kontrollnõudeid ning elaks seadusekuulekalt. Kohus, ära kuulanud Artjom Slizov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Artjom Slizov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Artjom Slizov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Artjom Slizov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Artjom Slizov kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Artjom Slizov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 12 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Artjom Slizov ei oma, on aeg, mil Artjom 3 Slizov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Artjom Slizov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Artjom Slizov ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Artjom Slizov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Artjom Slizov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Artjom Slizov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Artjom Slizov’il kandmata üle 11 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 31.05.2008.a) ning Artjom Slizov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Artjom Slizov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.