1-06-10919 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruaril 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-10919
(05231401403)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi A K süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatav A K - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, elukoht: XXXXXXXX; OÜ-s Andruse Puksiir; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 29.01.1999.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 1 järgi – 1 kuu ja 1 päev vangistust; 2) 05.12.2000.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 195 lg 2 järgi – 2 aastat vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 25.07.2006.a. Rapla Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – rahaline karistus 13 500 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja advokaat Raivo Bergson RESOLUTSIOON Õigeks mõista A K süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi . Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud tsiviilhagi summas 78 150 krooni jätta läbi vaatamata. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS A.K süüdistatakse selles, et tema organiseerimisel teostati kohtueelses menetluses tuvastamata isikute poolt ajavahemikus jaanuarist kuni novembrini 2002.a. kasvava metsa raiet Kõrvenõmme kinnistu /katastritunnus 3601:001:0062/ metsas asukohaga Kantküla Kõue vald eraldustel 47, 48 ja 57, õigusvastaselt võõrandatud maal kasvava metsa raieõiguse tasuta võõrandamise lepingu nr. 404 alusel. Nimetatud lepingu alusel oli A. K’l õigus teostada harvendusraiet. Raie käigus oli aga välja raiutud jämedama rinnasdiameetriga puud ning jäetud kasvama peenema rinnasdiameetriga puud, millega oli metsa täius viidud allapoole kui lubavad seda Metsaseaduse § 17 lg 3 alusel 01.04.1999.a. keskkonnaministri määrusega nr. 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad ning millega oli keskkonnale tekitatud kahju summas 78 150 krooni. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED. Süüdistatav A. K end ebaseaduslikus raies või selle raie organiseerimises süüdi ei tunnistanud ja väitis, et lepingu nr. 404 alusel lubatavatel maadel (skeemil I kd. tl. 12 märgitud roheline ala) metsa harvendusraieks püüdis ta palgata saagijat, kuid see isik kohale ei ilmunud. Ta ei tea, kes ja millal süüdistuses märgitud eraldistel avastatud üleraie tegelikult teostas. Kohtuistungil kinnitas ta, et varem antud lepingute nr. 443 ja 435 alusel ei jõudnud ta õigeaegselt harvendusraiet teostada ning raiutud puitu välja viia. Veoselehtedele (I kd. tl.66 – 85) pani ta kirja lepingu nr 404, kuna see leping kehtis kuni 16.01.2003.a. AS Södrast tellitud masinatega lasi ta välja viia (ning samale AS-le ka müüa) saetud puidu, mis pärines lepingutega nr. 443 ja 435 ettenähtud aladelt, samuti puidu, mis saadi sihtide ja metsa väljaveoteede (kokkuveoteede) rajamisel. Kohtueelses menetluses on A. K esmakordselt üle kuulatud 10.12.2002.a. tunnistajana (I kd.tl. 23-24). Ta on väitnud, et lepingu nr. 404 alusel võis ta teha harvendusraiet 5,48 ha suurusel alal ja otsis selleks raiemehi. Raiete organisaator lubas talle helistada, kuid ei teinud seda. Selles lepingus lubatud alal raiete teostamist ja metsamaterjali vedu ta ise ei teinud ega näinud. Et raie oli, nägi ta alles pärast seda, kui materjal oli välja veetud. Kahtlustatavana on A. K üle kuulatud 17.06.2003.a. (eraldustel 47, 48 ja 57 teostatud üleraides) ja ta kinnitab, et ei tea üleraidest midagi. Üleraidest oli talle telefoni teel teatanud R.R 2002 a. septembris ning käskinud siledaks ajada metsateele tehtud roopad. Roopad ajas ta küll siledamaks, kuid üleraiet ei teostanud. 2002.a. kevadel oli ta Kose-Ristil kohtunud mehega ja talle raie-tööd pakkunud. Viimane pidi temaga ühendust võtma kui raiumiseks läheb, kuid hiljem kontakti enam ei võtnud (I kd. tl. 112-113). Ka ülekuulamisel 12.12.2005.a. on A. K väitnud, et kuritegu pole ta toime pannud ning ühtegi sisulist küsimust pole talle sellel ülekuulamisel esitatud (tl.115). 3 Harjumaa keskkonnateenistuse kirjast 12.11.2002.a. nähtub, et Keskkonnainspektsioonile teatatakse Kõrvenõmme maaüksusel avastatud ulatuslikust üleraiest (tl.3), sellele lisatakse Kõrvenõmme katastriüksuse asendiplaan (tl.4) ja maaüksuse plaan (tl.5). Sündmuskoha vaatlusprotokollist 02.12.2002.a. selgub, et keelatud viisil on teostatud kasvava metsa raiet Kõrvenõmme kinnistu metsas ja seda eraldustel 47, 48, 56 ja 57: välja on raiutud jämedama rinnasdiameetriga puud ning kasvama jäetud peenemad, raiutud on ka männipuid, millele raieõigus puudus ning metsamaterjali kokkuveoteede vahemaa on alla 20 meetri. Raiutud puude kännud on kollakad ja kergelt hallikaks tõmbuvad, kuid sammaldumist ei ole näha. Sündmuskoha vaatlusel kasutati kasvava metsa raieõiguse tasuta võõrandamise lepingut nr.
- Keskkonnale tekitatud kahju suurus (78 150 krooni) on välja arvutatud 15.01.2003.a. koosatatud aktis (I kd. tl.9) ning sellele lisatud seletuskirja kohaselt on lähtutud Kõrvenõmme maaüksuse metsa eraldustest 47, 48 ja 57 (tl.10 -11) ning lisatud skeemil on need eraldused koostaja poolt märgitud rohelise joonena (tl.12). Tunnistaja S P ütluste kohaselt on ta A. K’l aidanud metsamaterjali kokku vedada 2001.a. (täpset aega ei suutnud ta enam meenutada; arvas, et see võis olla ka 2000.a. või hilisem) ja seda talu lähedalt, mitte süüdistuses märgitud eraldustelt ning A. K’l olid olemas kehtivad lepingud. Töötasuks sai ta endale 3-4 traktorikoormat metsamaterjali. Metsamaterjali ära vedamas nägi ta ka AS Södra metsaveoautosid. Tunnistaja R R ütlustest ning toimikus olevatest lepingutest nähtub, et Kõue vallas Rõõsa külas asuva Kõrvenõmme maaüksusel andis ta A. K’ele välja järgmised kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud: 1) 06.06.2001.a. leping nr. 435, mille kohaselt oli võimalik teostada harvendusraiet 11,4 ha suurusel alal raiemahuga 230 tihumeetrit kaske; leping nr. 435 oli kehtiv kuni 31.04.2002.a. – tl. 6; 2) 11.09.2001.a. leping nr. 443 – tl. 57, mille kohaselt oli võimalik teostada harvendusraiet kokku 15,5 ha suurusel alal raiemahuga kokku 230 tihumeetrit (kuusk, kask ja valge lepp); 3) 16.01.2002.a. leping nr. 404 – tl. 63-64, mille kohaselt oli võimalik teostada harvendusraiet kokku 5,48 ha suurusel alal raiemahuga kokku 125 tihumeetrit (kuusk, kask, must lepp). Tunnistaja R. R ei mäletanud kohtuistungil, kas sellele maaüksusele oli ka varem välja antud kasvava metsa võõrandamise raieõiguse lepinguid, samuti ei mäletanud ta seda, millal avastas ta üleraide ning leidis, et see võis olla 2002.a. sügisel. Eeluurimisel 15.01.2003.a. (I kd. tl.25 - 26) on ta väitnud, et teostatavaid raideid Kõrvenõmme maaüksusel läks ta kontrollima 2002.a. sügisel ning lepingu 404 alusel raiutaval alal oli teostatud üleraiet ning raiutud oli ka männipuid, mida raielepinguga polnud lubatud raiuda. Teist korda oli A. R uurimise käigus üle kuulatud 21.04.2003.a. (tl.37) ja siis ta väitis, et 2002.a. märts-aprill sai ta metsaülemalt teada, et keegi oli vedanud metsa välja läbi Rõõsa küla ning ära lõhkunud metsatee. Tunnistaja ise nägi, et Palla põllule viiva tee peal olid näha sügavad rööpad ning need tulid Kõrvenõmme kinnistu poolt. Sel ajal metsamaterjali kuskil näha ei olnud. A.K’el käskis ta rööpad likvideerida ning viimane vastuväiteid ei esitanud. Paari nädala pärast olid rööpad siledamaks lükatud. Kohtus esitatud täpsustavatele küsimustele, kas üleraide avastas ta kevadel või sügisel, ta lõpuks enam vastata ei osanud. 4 Toimikus ei ole skeemi, kus oleks näidatud Palla põld või lõik rikutud metsateest, mida A. K siluda proovis. Teisel istungil kriminaalasja materjalide juurde võetud skeemil on rohelisena märgitud rööpasse sõidetud metsatee (III kd. tl. 27) ning A.K selgituste kohaselt on ta seda silunud Reiljani korraldusel sõna „Kantküla“ juurest alates kuni pöördeni ülesse, mitte aga kogu pikkuses. Toimikus olevatest leping-arvestest nähtub, et metsamaterjali on A. K ajavahemikul jaanuardetsember 2002.a. müünud AS-le Södra ning lisatud on ka veoselehed ( I kd.tl. 55 -62; 65 86). Kahele veoselehele jaanuaris 2002.a. (tl.60, 62) on A. K metsamaterjali valdamise alusena märkinud lepingu nr. 443 (kokku 56,2 tihumeetrit metsamaterjali, s.h. 13,97 tm mändi). Teistele veoselehtedele märtsist detsembrini 2002.a. on ta märkinud aga lepingu 404 ja seda materjali osas kokku 323 tihumeetrit, kuigi antud leping lubas raiuda kokku 125 tihumeetrit materjali. Eeluurimisel ei ole A. K’le kordagi esitatud küsimust selle kohta, kust või millistelt eraldustelt pärines see metsamaterjal, mille ta AS Södrale müüs 2002.a. Kohtuistungil ta asjaolusid enam täpsustada ei osanud (ei mäletanud sündmusi ja asjaolusid üle 4 aasta tagasi); väitis, et suur hulk materjali tuli sihtide ja kokkuveoteede rajamisest, mis lisandus lepingutes märgitule. Ka eelmiste lepingute nr. 435 ja 443 alusel (mis kehtisid kuni 31.04.2002.a.) lubatud materjalikogus oli veel tegemata või välja vedamata ning selleks kasutas ta veoselehtedele märkides kehtivat lepinut, s.o. lepingut nr.
- Kannatanu esindaja A Ll või tunnistaja R. R ei osanud kohtuistungil hinnata materjali kogust, mis võis tulla sihtidelt ja kokkuveoteedelt. Neid teid või sihte pole keegi mõõtnud. R. R kinnitas kohtuistungil, et tol ajal kehtinud Metsaseaduse kohaselt lisandus lepingus näidatud metsamaterjali kogusele see, mis saadi näiteks sihtidelt ning selleks eraldi lepingut vormistama ei pidanud. Kahe eelneva lepingu alusel (nr. 435 ja 443) võis A. K raiet teostada mahus 460 tihumeetrit ning asjas puuduvad kohtu arvates tõendid selle kohta, et sellise koguse materjali oli ta kõik välja vedanud märtsiks 2003.a., mil süüdistatav veoselehtedele kirjutas lepingu nr.
- AS-lt Södra pole küsitud andmeid varasemate väljavedude ja A. K’ega sõlmitud lepingute kohta. Ka ei ole uurimise käigus tunnistajana üle kuulatud ühtegi AS-i Södra autojuhti, kellelt oleks saanud täpsustada andmeid selle kohta, kust metsamaterjal autodele pandi. Kõrvenõmme maaüksusel oli metsamaad ca 56 hektarit ning toimikus oleva kolme lepingu alusel võis harvendusraiet teha maaüksuse erinevatel eraldustel kokku 28,38 hektaril. Ei ole ühtegi tunnistajat, kes oleks näinud A. K ise raiumas või palgatud metsatöölisi juhendamas süüdistuses märgitud maaüksuse eraldustel. Tõenduslikku tähtsust antud asjas ei oma vanemkonstaabel M.Issaku koostatud õiend (tl.87), milles märgitakse, et vestlustes Varblase talu ja Punamäe talu inimestega on selgunud, et 2002.a. on nähtud Kõrvenõmme metsast puude väljavedamist või saemeeste autosid metsaserval ning vedajatega rääkimas A. K. 5 Ühtegi konkreetset isikut nendest taludest üle kuulatud ei ole, et täpsustada aega või kohta, kus saemehi või K nähti. Kohtu arvates ei ole antud asjas kogutud tõendeid, mis üheselt lükkaksid ümber A. K ütlused selle kohta, et tema ise ei raiunud ega lasknud ka ühelgi teisel isikul teostada (üle)raiet süüdistuses märgitud eraldustel ning et veoselehtedega (millel on märgitud leping nr.404) lasi ta vedada puitu, mis pärines teistelt eraldustelt, sihtidelt ja kokkuveoteedelt. Kohus ei nõustu prokuröri arvamusega, et A. K ütlused kohtuistungil pole usaldusväärsed ja need tuleb jätta tähelepanuta põhjusel, et versiooni teistelt eraldustelt, sihtidelt, kokkuveoteedelt saadud materjali kohta, mida vedas veoselehtedega, kuhu märgitud leping nr. 404, on A. K väljamõeldis ning need pole ka kooskõlas tema eeluurimisel antud ütlustega. Eeluurimisel pole A. K’lt küsitud ühtegi küsimust veoselehtedega seoses ning kogu kohtueelne uurimine on kohtu arvates olnud äärmiselt pealiskaudne. Kohus hindab A. K ütlusi kogumis teiste uuritud tõenditega. Tähelepanu väärib ka kaitsja märkus selle kohta, et sõlmitud lepigutes (nr. 435, 443, 404) pole viidet sellega kaasnevale või selle juurde kuuluvale skeemile ning metsa asukohaks on kõigis kolmes lepingus märgitud vaid Harju maakond Kõue vald Rõõsa küla Kõrvenõmme maaüksus. See asjaolu võis kaitsja arvates A. K’s segadust tekitada veoselehtedele lepingu märkimisel. Kõiki ülalmärgitud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. K süüdimõistmiseks üleraies Kõrvenõmme kinnistu eraldistel 47, 48 ja 57 jaanuar-november 2002.a. pole kohtulikul asja arutamisel kogutud piisavalt tõendeid. Kohus lähtub süütuse presumtsioonist, s.o. kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tuleb tõlgendada tema kasuks. KrMS § 309 lg 2 kohaselt tehakse õigeksmõistev kohtuotsus, kui kohtulikul arutamisel ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav. Seega A. K tuleb õigeks mõista süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi. Õigeksmõistva kohtuotsuse puhul KrMS § 310 lg 2 kohaselt jäetakse tsiviilhagi, antud juhul keskkonnale tekitatud kahju summas 78 150 krooni, läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtunik