MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 loeti Jõgeva Maakohtu 04.06.2004.aasta otsusega mõistetud kergem karistus 4 kuud vangistust kaetuks Rapla Maakohtu 10.03.2004.aasta otsusega mõistetud raskema karistusega 2 aastat vangistust, mõistes liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 2 aastat vangistust.
65 lg 2 suurendati mõistetud karistust varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja ärakandmisele kuulus 4 aastat 3 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 08.03.2005.a ja lõpp 03.07.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 23.01.2008.a. Ranel Sillmann on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab alates 2007.aasta aprillist II eelvangistuskorpuse abitöölisena. Varem on töötanud AS Eesti Vanglatööstuses ehitusel abitöölisena. Peab töötamist vajalikuks, tööülesannetesse suhtub rahuldavalt. 2005.aastal on osalenud sotsiaalprogrammis Seksuaaltervise edendamise koolitus. Kaasvangidega suhtleb sõbralikult ja vanglatöötajatega viisakalt. Kinnipeetav on esmakordselt vanglas. Kinnipeetav hoiab rohkem omaette ja ei ole veel integreerunud kriminaalsesse subkultuuri. Distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ranel Sillmann ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise valve kohaldamisega, kuna teda on karistatud korduvalt, ta on olnud kriminaalhooldusel ja ta rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ning ta pani toime uued raskemad kuriteod ja ta on alkoholi sõltlane. Ranel Sillmann taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Ranel Sillmann’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ranel Sillmann tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ranel Sillmann’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ranel Sillmann’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ranel Sillmann kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Ranel Sillmann ei oma, on aeg, mil Ranel Sillmann on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ranel Sillmann peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Ranel Sillmann ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ranel Sillmann’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Ranel Sillmann’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Ranel Sillmann ei sobi kriminaalhooldusele koos 3 elektroonilise valve kohaldamisega, kuna teda on karistatud korduvalt, ta on olnud kriminaalhooldusel ja ta rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ning ta pani toime uued raskemad kuriteod ja ta on alkoholi sõltlane. Suureks takistuseks Ranel Sillmann’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ranel Sillmann’il kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 03.07.2009.a) ning Ranel Sillmann’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ranel Sillmann’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.