§ 418 lg 3 p 1 järgi 1 aasta vangistust. § 64 lg 1 järgi liitkaristus 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati 27.08.1996.aasta Viljandi Maakohtu ärakandmata osa 2 aasta 9 kuu 6 päeva võrra vangistuseks 5 aastat 3 kuud 6 päeva. 13.10.2006 Tallinna Ringkonnakohtu poolt tühistati 09.06.2006 Harju Maakohtu karistamise
lg 2 p 2, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 osas ja mõisteti
lg 1 alusel 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 2 järgi suurendati 27.08.1996 Viljandi 2 Maakohtu liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 6 päeva vangistust. 28.02.2007 Riigikohtu poolt tühistada 09.06.2006 Harju Maakohtu süüdimõistmises
lg 2 p 2 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus
lg 1 järgi liitkaristuse osas; süüdi mõista
lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 liitkaristuseks
Suurendati
lg 2 alusel 27.08.1996.aasta Viljandi Maakohtu ärakandmata osa ehk 2 aastat 9 kuud 6 päeva, lõppkaristuseks 4 aastat 3 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 28.01.2005.a ja lõpp 04.05.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 02.12.2007.a. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 16.03.2007.a. Aare Patune on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kirjutanud tööle asumiseks taotluse, mis hiljaaegu ka rahuldati ning kinnipeetav asub lähiajal tööle. Kinnipeetav on varasemal vangistuse ajal omandanud õmbluse ja kodumasinate remondilukksepa eriala. Vanglas viibimise ajal loeb kinnipeetav raamatuid, ajalehti ja ajakirju ning lahendab ristsõnu. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt ja vaoshoitult ning probleeme ei tekita. Kriminaalkorras karistatud neli korda ja vanglas on viibinud neli korda. Distsiplinaarkaristusi vangistuse aja ei ole. Ohustatud on täiskasvanud isikud nende soost olenemata. Oht seisneb varalise kahju tekitamises ning vägivalla kasutamises täiskasvanute suhtes. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem õhtusel ja öisel ajal. Kinnipeetaval on vanglas tekkinud kuritegeliku maailmaga suhted, mis suurendavad isiku ohtlikkust. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aare Patune ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise valve kohaldamisega, kuna kinnipeetav on mitmel korral kriminaalkorras karistatud ning ka kriminaalhooldusel olnud. Kriminaalhooldusele vabanes ta vanglast. Katseaega ei suutnud ta edukalt läbida, kuna pani katseajal toime uue kuriteo. Lisaks sellele sooritas katseajal ka mitu väärtegu. Aare Patune taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on eelnevalt kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning vangistust karistusena kannab hetkel neljandat korda. Isik on enne määratud pärast vangistust kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud katseaega edukalt läbida. Lisaks on sooritanud katseajal mitu väärtegu. Võttes arvesse toimepandud kuriteo iseloomu (narkokuritegu) ning seda, et Aare Patusel on kanda veel karistust kuni 04.05.2009.a, ei toeta prokurör taotlust. Kohus, ära kuulanud Aare Patune ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aare Patune tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aare Patune ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aare Patune isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Aare Patune kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Isik on enne määratud pärast vangistust kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud katseaega edukalt läbida. Lisaks on sooritanud katseajal mitu väärtegu. Kuigi distsiplinaarkaristusi Aare Patune ei oma, on aeg, mil Aare Patune on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Aare Patune peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Aare Patune ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Aare Patune suhtes koostatud iseloomustuses ning Aare Patune ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Aare Patune tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aare Patune’sel kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 04.05.2009.a) ning Aare Patune ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aare Patune vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.