1-07-7576\1

1-07-7576 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7576 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Peeter Kõiv’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Peeter Kõiv (ik 34112066542; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Peeter Kõiv tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Peeter Kõiv’u vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Peeter Kõiv’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Peeter Kõiv tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27.12.2000.aasta otsusega KrK § 101 p 9-§ 15 lg 2; § 207 lg 1, 2 järgi õigeks mõista. Süüdi tunnistada KrK § 128 lg 2; § 207-3 lg 2; § 207-4 ; § 40 alusel 5 aastat vangistust. § 128 lg 1 järgi 3 kuud vangistust. 05.03.2001.aasta Tartu Ringkonnakohtu poolt tühistati Tartu Maakohtu 27.12.2000.aasta otsus õigeks mõistmises § 101 p 9-§ 15 lg 2; § 207 lg 1, 2 järgi § 128 lg 2; § 40 lg 1 alusel süüdi tunnistada § 101 p 9 - § 15 lg 2 2; § 207 lg 1, 2 järgi § 40 lg 1 alusel lõplik karistus 9 aastat vangistust. 06.06.2001 Riigikohtu poolt KrK § 207 lg 1, 2; § 128 lg 1 õigeks mõista. Karistuse kandmise algus on 24.06.2000.a ja lõpp 24.06.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 24.06.2006.a. Peeter Kõiv on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et viibides Murru Vanglas on vestelnud psühholoogiga ja sotsiaaltöötajaga. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Võimalusel, kui leidub vastane, mängib malet. Vabal ajal loeb raamatuid ja ajalehti. Usklikuks ennast ei pea, kuid on mõned korrad külastanud vanglas kirikut. Spordisaali külastamine ei ole kinnipeetavale enam jõukohane. Töötanud vanglas viibides ei ole- tegemist on liikumisinvaliidiga. Märgatavad on ka kuulmishäired. Toimepandud kuritegu nimetab kahetsusväärseks juhtumiks, selle ajenditeks peresisesed pinged. Kinnipeetav ei tunnista täiel määral tehtud kuritegu, väidab, et talle ei tagatud võimalus ennast kaitsta ning ametnikud on liiga pealiskaudselt otsuseid langetanud. Kinnipeetav on huvitatud kriminaalhoolduse järelvalvest ja kohaldatavate kontrollnõuetega. Kohtu poolt varem karistamata. Distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad. Tegemist on isiku esimese karistusega ning puudub otsene oht, et vabanedes jätkab sama tegevusega. Kuigi kinnipeetav vestlusel ei tunnistanud oma süüd ning väitis enda olevat vandenõu ohver, on ta eeluurimisel pikalt ning põhjalikult selgitanud pommi saatmise ajendeid ning toimunud asjaolusid ning nendele tuginedes puudub edaspidine oht uute kuritegude sooritamiseks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Peeter Kõiv ei sobi kriminaalhooldusele, kuna puudub elamispind. Peeter Kõiv taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isikul puudub kindel elukoht ning garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldusele määramise esmaseks aluseks on aga fakt, et kriminaalhooldusalusel peab olema kindel elukoht. Lähtuvalt eeltoodust ning sellest, et Peeter Kõivul on karistus jäänud kanda veel kuni 24.06.2009.a, ei pea prokurör võimalikuks Peeter Kõivu vabastamist enne tähtaega. Kohus, ära kuulanud Peeter Kõiv’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Peeter Kõiv tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Peeter Kõiv’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Peeter Kõiv’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Peeter Kõiv kannab karistust isikuvastase kuriteo eest. Kuigi distsiplinaarkaristusi Peeter Kõiv ei oma, on aeg, mil Peeter Kõiv on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Peeter Kõiv peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Peeter Kõiv ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole 3 üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Peeter Kõiv’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Peeter Kõiv’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Peeter Kõiv’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Peeter Kõiv’ul kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 24.06.2009.a) ning Peeter Kõiv’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Peeter Kõiv’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik