← Eesti

1-07-5418\1

1-07-5418 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-5418 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Svetlana Puu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Svetlana Puu (sündinud 14.10.1952.a; viibib Harku Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Svetlana Puu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et S. Puu vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku Vangla esitas 30.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Svetlana Puu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Svetlana Puu tunnistati süüdi 23.08.1996.a. Ida-Viru MK poolt KrK § 101 p8 järgi 7 aastat 6 kuud vangistust. 10.01.2006.a. Viru MK määrusega pöörati Ida-Viru 23.08.96.a. otsusega mõistetud ja Harju MK 29.06.2004.a. kohtumääruse alusel määratud karistuse ärakandmata osa 4 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 06.10.2005.a ja lõpp 14.08.2009.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.02.2006.a. Svetlana Puu karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 2 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole S. Puu suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. S. Puu töötab AS Eesti Vanglatööstuses tootmistöölisena. S. Puu`d on eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Vangistuse jooksul ei ole täheldatu alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kuriteo pani toime alkoholijoobes. Esitatud andmete järgi on S. Puu`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Iseloomustuse kohaselt võivad vabaduses olla ohustatud isikud, kes on kinnipeetava tutvusringkonnas. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui kinnipeetav tarvitab alkoholi ja tal puudub kindel sissetulek. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Svetlana Puu ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et Tal puudub vabaduses kindel töökoht, kinnipeetaval on nõrk iseloom ning Tal on alkoholiprobleem, mida Ta endale ei teadvusta. Svetlana Puu ei taotle kohtult enda vabastamist tingimisi ennetähtaega. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Svetlana Puu ja prokuröri arvamuse, leiab, et S. Puu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on S. Puu ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Puu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Svetlana Puu kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo – tapmise – eest ning tingimisi karistus pöörati täitmisele, kuna katseaja jooksul tarvitas alkoholi ning selle eest mõisteti Temale 4-aastane 2-kuune 8-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt ei ole Teda kriminaalkorras karistatud. Kuigi distsiplinaarkaristusi S. Puu ei oma, kannab Ta karistust tapmise ja norminõuete rikkumise eest, seega on aeg, mil S. Puu on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. S. Puu peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. S. Puu pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole S. Puu avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus S. Puu ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka S. Puu suhtes koostatud iseloomustuses ning S. Puu ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Svetlana Puu`le takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 4aastasest vangistusest on S. Puu`l kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 14.08.2009.a) ning S. Puu ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne 3 oluliselt riivatud, samuti ei oleks S. Puu vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.