1-07-6886\2

1-07-6886 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6886 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Andres Ahu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andres Ahu (ik 38206052269; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andres Ahu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Andres Ahu vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 31.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Ahu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andres Ahu tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 29.04.2005.aasta otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati Narva Linnakohtu 21.01.2005 kandmata karistuse 1 aasta 6 kuud 24 päeva võrra ja kandmisele 4 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse aeg 13.05.-11.07.2003, s.o 1 kuu 28 päeva. Lõplikuks karistuseks 4 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 05.05.2004.a ja lõpp 31.12.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 23.05.2007.a. Andres Ahu on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et administratsiooniga suhtlemine on viisakas ja korrektne. Kaaskinnipeetavatega suhted rahuldavad. Vangis’e andmetel on põhiharidusega ja eriala ei oma. Alustas 2005.õppeaastal REKK-is õpinguid keevitaja erialal, kuid õppis 5 kuud, mille järel katkestas õpingud. Vanglas tööle rakendamist ei ole leidnud ega tööle asumist taotlenud. On osalenud sotsiaalprogrammis „Isa ja laps“. Kriminaalkorras on karistatud 7 korda ja vangis viibib 3 korda. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhoolduse all ja rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Praegu on kinnipeetav oma sõnul valmis kuuletuma kriminaalhooldaja nõudmistele. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Ohustatud on täiskasvanud isikud ja ühiskond. Oht seisneb huligaanitsemises, röövis, välistatud pole ka raskem isikuvastane kuritegu. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Andres Ahu ei sobi kriminaalhooldusele, kuna ta oli vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega ning ta ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid. Katseaja jooksul pani toime kaks uut kuritegu. Ta ei soovinud töötada ega parandada oma eluviisi. Andres Ahu taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on juba olnud varem tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ei õigustanud seda usaldust, mis riik talle andis. Prokuröri arvates pole alust arvamiseks, et nüüd on kinnipeetav oluliselt oma elu muutnud ning käitub edaspidi õiguskuulekalt. Sellest tulenevalt on prokurör seisukohal, et kinnipeetav ei vääri ennetähtaegset vabastamist ja ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Andres Ahu ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andres Ahu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Andres Ahu ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andres Ahu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andres Ahu kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kinnipeetav on juba olnud varem tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ei õigustanud seda usaldust, mis riik talle andis, ta pani uue kuriteo katseaja jooksul. Kuigi distsiplinaarkaristusi Andres Ahu ei oma, on aeg, mil Andres Ahu on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Andres Ahu peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Andres Ahu ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest 3 ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Andres Ahu suhtes koostatud iseloomustuses ning Andres Ahu ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Andres Ahu tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Andres Ahu’l kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 31.12.2008.a) ning Andres Ahu ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Andres Ahu vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik