1-07-6119\3

1-07-6119 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6119 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Georg Šaškov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Georg Šaškov (ik 35408295211; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Georg Šaškov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 16.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Georg Šaškov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Georg Šaškov tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 17.12.2004.aasta otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. § 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4, 4¹ alusel 7 aastat vangistust. § 101 p 1, 7 järgi 11 aastat vangistust. § 64 lg 1 liitkaristuseks 13 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kandmisele kuulus 10 aastat 9 kuud 4 päeva vangistust. 04.05.2006 Riigikohtu poolt tühistada 17.12.2004 Lääne-Viru Maakohtu otsus ja 18.10.2005 Viru Ringkonnakohtu otsus KrK § 101 p 1, 7 järgi vangistus ning § 64 lg 1 liitkaristuse mõistmise osas, muus osas kohtuotsus muutmata. 06.06.2006 Viru Maakohtu 2 määrus- moodustada uus liitkaristus 7 aastat vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg ning kanda jäi 4 aastat 9 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 17.12.2004.a ja lõpp 21.09.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 21.05.2007.a. Georg Šaškov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas tööle asunud ei ole. Vabal ajal jalutab õues. Arvab, et inimesed ei ole loomu poolest kurjategijad. Kuritegelikku käitumist enda sõnul ei poolda. On valmis tegema koostööd kriminaalhooldajaga. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud kahel korral. Karistused on kustunud kuna möödus 10 aastat. Omab ühte distsiplinaarkaristust. Ohustatud on üksikud, vanemad ja naissoost isikud nii ühiskonnas kui ka vanglas. Oht seisneb varalise kahju tekitamises ja isikute elu ja tervist ohustades. Ohtlikkus suureneb alkoholi ja narkootikumide mõju all ja kui tekivad majanduslikud raskused. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Georg Šaškov ei sobi kriminaalhooldusele. Georg Šaškov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo, mis oli suunatud kõige hinnalisema õigushüve, teise inimese elu ja tervise vastu. Kinnipeetav on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Ka ei ole ta valmistanud ette tingimusi võimalikuks vabanemiseks – ta pole vanglas õppinud ega töötanud ning ka vabaduses puudub töökoht, hoolimata suurtest rahalistest nõuetest. Kõigest eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et taotlust ei tuleks rahuldada. Kohus, ära kuulanud Georg Šaškov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Georg Šaškov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Georg Šaškov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Georg Šaškov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Georg Šaškov kannab karistust varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Georg Šaškov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Georg Šaškov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Georg Šaškov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Georg Šaškov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks 3 ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Georg Šaškov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Georg Šaškov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Georg Šaškov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üksolulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ka ei ole ta valmistanud ette tingimusi võimalikuks vabanemiseks – ta pole vanglas õppinud ega töötanud ning ka vabaduses puudub töökoht, hoolimata suurtest rahalistest nõuetest. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Georg Šaškov’il kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 21.09.2009.a) ning Georg Šaškov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Georg Šaškov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik