← Eesti

1-07-6418\2

1-07-6418 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6418 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Eevi Pant Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Boriss Firsov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Boriss Firsov (sündinud 13.01.1959.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Boriss Firsov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 22.05.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Boriss Firsov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Boriss Firsov tunnistati süüdi 13.03.02.a. Tallinna LK poolt KrK § 115 -1 lg2 järgi 2 aastat vangistust; § 117 järgi 2 aastat vangistust; § 40 lg1 alusel 3 aastat vangistust. KrK § 47 alusel tingimisi 2 aastat katseajaga, lugedes kantuks eelvangistuses viibitud aeg 19.12.01.a.-13.03.02 (2 kuud 25 päeva). 25.04.2002.a. Tallinna RK tühistas 13.03.2002.a. Tallinna LK otsuse karistamise KrK § 47; § 47¹ kohaldamise osas. KrK § 40 lg1 alusel mõistetud 3-aastasest 2 vangistusest loeti kantuks peale linnakohtuotsuses märgitule ka vahi all viibitud aeg 04.06.07.200.a., s. o 3 päeva, kokku loeti kantuks 2 kuud 28 päeva. Kandmisele kuulub 2 aastat 9 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 03.10.2005.a ja lõpp 05.07.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.01.2007.a. Boriss Firsov`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole B. Firsov`i suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. B. Firsov on vanglas vestelnud psühholoogiga ja sotsiaaltöötajaga. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Töötab majandusosakonnas abitöölisena. B. Firsov`i ei ole eelnevalt kohtu poolt karistatud. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on B. Firsov`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja teo toimepanemise tagajärg on suur kahju. Vabanemise korral on B. Firsov`i poolt ohustatud lapsed. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Boriss Firsov ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et B. Firsov`il on isikuttõendava dokumendi kehtivustähtaeg möödunud, Ta ei oma alalist elukohta, Ta ei tunnista oma kuritegu ning Tal puudub toetav võrgustik. Boriss Firsov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ei tunnista toimepandud kuritegu. Nimetab toimunut „seljamassaažiks“. Ei saa aru teo tõsidusest. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga rasked isikuvastased kuriteod, milles kannatanuteks on olnud lapsed. Sellest tulenevalt on ka kuriteo asjaolud väga rasked. Käesoleval ajal on võitlus seda sorti kuritegude vastu karmistunud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei mõista kinnipeetav ka oma kuriteo tõsidust ning seega pole teinud ka järeldusi uute kuritegudest hoidumise osas. Vanglamaterjalide kohaselt hinnatakse uue kuriteo riski väga kõrgeks. Arvestades kuriteo asjaolusid, selle raskust, ei mõistaks avalikkus, kui kinnipeetav vabaneks vangistusest enne tähtaega ja prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Boriss Firsov`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et B. Firsov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on B. Firsov`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B. Firsov`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Boriss Firsov kannab karistust sugulise kire rahuldamise ebaloomulikul viisil toimepanemise eest, mille eest talle mõisteti 2-aastane 9-kuune 2-päevane vabadusekaotus. Kinnipeetav on toime pannud väga rasked isikuvastased kuriteod, milles kannatanuteks on olnud lapsed. Sellest tulenevalt on ka kuriteo asjaolud väga rasked. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei mõista kinnipeetav ka oma kuriteo tõsidust ning seega pole teinud ka järeldusi uute kuritegudest hoidumise osas. Vanglamaterjalide kohaselt hinnatakse uue kuriteo riski väga kõrgeks. Kuigi distsiplinaarkaristusi ja eelnevaid kriminaalkaristusi B. Firsov ei oma, kannab Ta karistus teo 3 eest, kus kannatanuteks olid alaealised poisid, seega on aeg, mil B. Firsov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. B. Firsov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka B. Firsov`i suhtes koostatud iseloomustuses ning B. Firsov`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Boriss Firsov`ile takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et ligikaudu 3-aastasest vangistusest on B. Firsov`il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 15.08.2009.a) ning B. Firsov`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks B. Firsov`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.