1-07-6521\2

1-07-6521 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-07-6521 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Julia Jermolajeva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Julia Jermolajeva (ik Vanglas) 47109143711; viibib Harku RESOLUTSIOON Jätta Julia Jermolajeva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku Vangla esitas 24.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Julia Jermolajeva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Julia Jermolajeva tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 14.12.1999.aasta otsusega KrK § 107 lg 2 p 1 järgi 5 aastat vangistust. 08.05.2002.aasta Narva Linnakohtu määrusega pöörati 5 aastat vangistust kandmisele. Karistuse kandmise algus on 31.01.2007.a ja lõpp 08.06.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 22.03.2007.a. 2 Julia Jermolajeva on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et töötab AS-is Eesti Vanglatööstus. Viibides Harku Vanglas lõpetas 2003.aastal Tallinna kutsekooli nr 5 õmbleja eriala. Riigikeelt ei oska. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Isik on aastaid alkoholi kuritarvitanud, mille tõttu esinevad mälulüngad ja joomasööstud ning enesekontrolli kadu. Samuti puudub motivatsioon alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Oht seisneb vägivaldsuses kaasinimeste vastu, juhul kui kaotab alkoholi mõjul enese üle kontrolli, võib ta käituda ettearvamatult. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Julia Jermolajeva ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetavale on kahel korral antud võimalus tõestada, et ta suudab end parandada ühiskonnas elades. Kahel korral ei ole suutnud ta seda teha. Mõlemal korral on teadlikult rikkunud katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, millega on näidanud, et ei sobi kriminaalhoolduse alla. Julia Jermolajeva taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör toetab taotlust. Kinnipeetav on juba olnud varem tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ei õigustanud seda usaldust, mis riik talle andis. Prokuröri arvates pole alust arvamiseks, et nüüd on kinnipeetav oluliselt oma elu muutnud ning käitub edaspidi õiguskuulekalt. Sellest tulenevalt on prokurör seisukohal, et kinnipeetav ei vääri ennetähtaegset vabastamist ja ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Julia Jermolajeva ja prokuröri arvamuse, leiab, et Julia Jermolajeva tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Julia Jermolajeva ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Julia Jermolajeva isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Julia Jermolajeva kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Kinnipeetav on juba olnud varem tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ei õigustanud seda usaldust, mis riik talle andis. Kuigi distsiplinaarkaristusi Julia Jermolajeva ei oma, on aeg, mil Julia Jermolajeva on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Julia Jermolajeva peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Julia Jermolajeva ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Julia Jermolajeva suhtes koostatud iseloomustuses ning Julia Jermolajeva ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. 3 Suureks takistuseks Julia Jermolajeva tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Julia Jermolajeva’l kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 08.06.2008.a) ning Julia Jermolajeva ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Julia Jermolajeva vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik