S § 199 lg2 p4,7,8 järgi 3 aastat 3 kuud vangistust.
S § 65 lg2 järgi liideti Narva LK 27.12.04.a. kohtuotsuse järgi kandmata karistus 1 aasta vangistust. Lõplik karistusaeg 3 aastat 2 kuud vangistust. 17.01.06.a. Viru RK poolt mõisteti peale 27.12.04.a. sooritatud varguste eest KarS § 199 lg2 p4,7,8 alusel 2 aastat vangistust.
S § 65 lg2 järgi liideti Narva LK 27.12.04.a. kohtuotsuse järgi kandmata karistus 1 aasta vangistust. Lõplik karistusaeg 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 25.03.2005.a ja lõpp 25.07.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine ½- 25.05.2006.a. Deniss Vitefeldt`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 2 kuud. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, kinnipeetav Deniss Vitefeldt ei ole karistuse kandmise ajal kasuliku tegevusega hõivatud olnud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on D. Vitefeldt`i suhtes kohaldatud 3 distsiplinaarrikkumist. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav narkootikume. Esitatud andmete järgi on D. Vitefeldt`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Kinnipeetavat on kriminaalkorras kokku karistatud seitsmel korral. Arvestades sellega, et kinnipeetavat on nii mitmel korral kriminaalkorras karistatud, siis on Ta vabaduses ühiskonnale ohtlik. Kui D. Vitefeldt jätkab narkootiliste ainete tarvitamist, on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Deniss Vitefeldt ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et D. Vitefeldt`i on kriminaalkorras karistatud seitsmel korra ning Ta rikkus eelmise kriminaalhoolduse ajal kriminaalhooldusnõudeid. Deniss Vitefeldt taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. D. Vitefeldt tunnistab oma süüd tehtud kuriteos ja on kohtuotsusega leppinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt kandnud ka vanglakaristust, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Vangistuses pole ta teinud midagi kasulikku – ei töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Hoolimata asjaolust, et ta tarvitas regulaarselt narkootikume vabaduses, ei näe ta selles probleemi ning eitab igasuguseid sõltuvusi. Arvestades seda, et kinnipeetav paneb pidevalt toime vargusi, isegi kohtuistungi päeval, on prokurör seisukohal, et käitumiskontroll pole talle motivatsiooniks seaduskuulekaks elamisel ning leiab, et karistus tuleks kanda lõpuni. Kohus, ära kuulanud Deniss Vitefeldt`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et D. Vitefeldt tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on D. Vitefeldt`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Vitefeldt`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Deniss Vitefeldt kannab karistust varavastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 2-aastane 4kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei 3 täitnud. Vangistuses pole ta teinud midagi kasulikku – ei töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et D. Vitefeldt`i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi D. Vitefeldt ei oma, on aeg, mil D. Vitefeldt on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. D. Vitefeldt peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka D. Vitefeldt`i suhtes koostatud iseloomustuses ning D. Vitefeldt`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Hoolimata asjaolust, et ta tarvitas regulaarselt narkootikume vabaduses, ei näe ta selles probleemi ning eitab igasuguseid sõltuvusi. Arvestades seda, et kinnipeetav paneb pidevalt toime vargusi, isegi kohtuistungi päeval, on kohtunik seisukohal, et käitumiskontroll pole talle motivatsiooniks seaduskuulekaks elamisel ning leiab, et karistus tuleks kanda lõpuni. Vabanemisel ei oleks Deniss Vitefeldt`ile takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 2-aastasest vangistusest on D. Vitefeldt`il kandmata ligikaudu 2 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 25.07.2007.a) ning D. Vitefeldt`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks D. Vitefeldt`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja
§-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.