← Eesti

1-07-6756\1

1-07-6756 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6756 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Eevi Pant Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Jevgeni Kovaljov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jevgeni Kovaljov (ik 38305220286; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Kovaljov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 28.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Kovaljov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jevgeni Kovaljov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 01.07.2003.aasta otsusega KarS § 263 p 1 ja § 118 p 1 alusel 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 01.02.2003.a ja lõpp 01.02.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 01.08.2005.a. 2 Jevgeni Kovaljov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tööle rakendamist ei leidnud. Sotsiaalprogrammides ei osalenud. ITK-s määratud tingimused täitmata. Suhtumine töösse on positiivne. Ta on motiveeritud asuma koheselt tööle ja elama normaalset perekonnaelu. Vanglas oleku ajal on ümbermõtestanud eluväärtused ning mõistab adekvaatselt kuriteoni viinud asjaolusid. On nõus sellega, et enamik inimesi on seaduskuulekad. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Väidab, et ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtumine on normaalne, aga karistuse kandmise ajal on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras seoses ametiisikutele mitte allumisega ja uus kuritegu oli sooritatud, kui ta oli kriminaalhoolduse all. Karistatud kriminaalkorras 3 korda. Vanglas viibinud 2 korda. Distsiplinaarkorra rikkumisi on toime pannud 31 korral( sõimas ja ähvardas vanglaametnikku, keeldus narkotestist, päevakorra rikkumised, lokalisatsiooni nõuete rikkumised, keelatud esemed, korraldustele mitte allumine, loendustest puudumine, füüsiline vastupanu). On ilmsed ohtlikkuse tunnused inimeludele või isikuvastaste tegude toime panemisele. Ohustatud on alkoholi tarvitavad ja tüli norivad seltskonnakaaslased kui ka võõrad, kes võivad kinnipeetavat provotseerida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Jevgeni Kovaljov sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Jevgeni Kovaljov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust, kuna kinnipeetav on toime pannud vägivallaga seotud raske kuriteo, millega näitas üles oma lugupidamatust ühiskonnast valitsevate normide ja tavade suhtes. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt rikkunud režiimi ning hoolimata sellest, et ta viimase aasta on käitunud korrektselt, on prokurör seisukohal, et kui kinnipeetav ei suuda juba vangistuses käituda õiguskuulekalt, siis puudub ka alus arvamiseks, et ta käitub õiguskuulekalt vabaduses. Käitumiskontroll on oma olemuselt täpsete nõuete täitmine, teatud režiimi järgimine, mis sellise suhtumise juures, nagu kinnipeetaval on, ei ole võimalik. Kohus, ära kuulanud Jevgeni Kovaljov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jevgeni Kovaljov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Jevgeni Kovaljov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jevgeni Kovaljov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jevgeni Kovaljov kannab karistust isikuvastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Jevgeni Kovaljov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 31 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Jevgeni Kovaljov ei oma, on aeg, mil Jevgeni Kovaljov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Jevgeni Kovaljov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Jevgeni Kovaljov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Jevgeni Kovaljov’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Jevgeni Kovaljov’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Jevgeni Kovaljov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Jevgeni Kovaljov’il kandmata üle 8 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 01.02.2008.a) ning Jevgeni Kovaljov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Jevgeni Kovaljov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.