1-07-6520\2

1-07-6520 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-07-6520 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Ilona Filippov Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Hellika Eha tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ning elektroonilse järelvalve rakendamiseks Süüdimõistetu Hellika Eha (ik 48604280387; viibib Harku Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Hellika Eha tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku Vangla esitas 24.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Hellika Eha tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Hellika Eha tunnistati süüdi Harju Maakohtu 05.04.2006.aasta otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 10.10.2005.a ja lõpp 10.10.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 10.10.2007.a. 2 Hellika Eha on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangis õpib Keila Ühisgümnaasiumi Harku filiaali 6.klassis ja töötab AS Eesti Vanglatööstuses tootmistöölisena. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Täitelehti on tasuda summas 36 830,33 krooni. Usub, et kriminaalhooldus võib teda mingil määral distsiplineerida ning suudab täita talle määratavaid kohustusi. Kuulub positiivselt häälestatud kinnipeetavate hulka. Isik omas edasiandmise eesmärgil suurt kogust narkootilist ainet. Hinnates kuritegu, mis oli seotud narkootikumidega, võib ohustatud olla terve ühiskond, kes läbi narkomaanide sooritatud kuritegude kannab nii moraalset kui ka materiaalset kahju. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Hellika Eha ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelevalve rakendamisega, kuna elukoha tingimused ei vasta elektroonilise järelevalve kohaldamiseks: üürikorter, kus elab vana inimene, kellel on tervisega probleeme. Samuti puudub kindel töökoht ja dokumendid. Vangla materjalidest nähtub, et Hellika Eha’l puudub soov loobuda oma sõltuvusest. Hellika Eha taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ning elektroonilise järelevalve rakendamist. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo – kuriteo, mis on seotud narkootikumidega. Käesoleval ajal on võitlus selliste kuritegude vastu riigi üks prioriteete. kinnipeetav taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja ei nõustu sellise vabastamisega, olles seisukohal, et elukoht, kuhu kinnipeetav plaanib elama asuda ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks, kuna elukoht pole turvaline. Sellistel tingimustel aga pole võimalik kohaldada elektroonilist valvet. Kuivõrd käesoleval ajal pole alust sellisel juhul arutada ilma elektroonilise valveta vabanemist, on prokurör seisukohal, et taotlus tuleks jätta rahuldamata. Kohus, ära kuulanud Hellika Eha ja prokuröri arvamuse, leiab, et Hellika Eha tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Hellika Eha ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Hellika Eha isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Hellika Eha kannab karistust narkootikumidega seonduvate kuritegude eest. Kuigi distsiplinaarkaristusi Hellika Eha ei oma, on aeg, mil Hellika Eha on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Hellika Eha peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Hellika Eha ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Hellika Eha suhtes koostatud iseloomustuses ning Hellika Eha ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldaja ei nõustu sellise vabastamisega, olles seisukohal, et 3 elukoht, kuhu kinnipeetav plaanib elama asuda ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks, kuna elukoht pole turvaline. Sellistel tingimustel aga pole võimalik kohaldada elektroonilist valvet. Kuivõrd käesoleval ajal pole alust sellisel juhul arutada ilma elektroonilise valveta vabanemist Suureks takistuseks Hellika Eha tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ja elektroonilise järelevalve rakendamisel peab kohus ka turvalise elu- ja kindla töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Hellika Eha’l kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 10.10.2008.a) ning Hellika Eha ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Hellika Eha vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik