1-07-6919 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6919 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Eevi Pant Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Dmitri Polgorodnik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Dmitri Polgorodnik (sündinud 13.09.1975.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Polgorodnik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 31.05.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Polgorodnik`u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Dmitri Polgorodnik tunnistati süüdi 22.09.2006.a. Harju MK Tartu mnt KM poolt KarS § 331 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg2 alusel (suurendati Narva LK 03.10.2001.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud 15 päeva võrra),vangistus 1 aasta 15 päeva. Karistuse kandmise algus on 22.09.2006.a ja lõpp 07.10.2007.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.06.2007.a. Dmitri Polgorodnik`u karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 5 kuud. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetav Dmitri Polgorodnik töötas vangistuse ajal 07.2003.a.-03.2004.a. OÜ Puidutööstuses. 2005/2006.a. õppeaastal omandas elektrigaasikeevitaja eriala vanglas. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on D. Polgorodnik`u suhtes kohaldatud 25 distsiplinaarrikkumist. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. 2004.a. tarvitas Murru Vanglas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav narkootikume. Esitatud andmete järgi on D. Polgorodnik`ul peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX ja töökoha garanteerib firma „Introsanet“. Kinnipeetavat on varasemalt kohtu poolt karistatud. Lähtuval Tema poolt toime pandud kuriteo iseloomust, on Ta ühiskonna jaoks ohtlik. Uue kuriteo sooritamise risk võib suureneda, kui kinnipeetav jätkab narkootiliste ainete tarvitamist pärast vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Dmitri Polgorodnik sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et Tal on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht, isikuttõendavad dokumendid ning lähedaste sugulaste moraalne ja materiaalne toetus. Dmitri Polgorodnik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. D. Polgorodnik tunnistab oma süüd. Prokurör ei toeta taotlust. Vanglakaristus ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt, lisaks sellele, et ta rikub süstemaatiliselt vanglarežiimi, on ta vanglas toime pannud ka uue kuriteo – tarvitas narkootikume. Kriminaalhooldus on oma olemuselt täpsete nõuete täitmine, teatud režiimi järgimine, mis sellise suhtumise juures, nagu kinnipeetaval on, ei ole võimalik. Prokurör on seisukohal, et karistuse eesmärgid pole täidetud ja isik ei sobi käitumiskontrollile, seega tuleks karistus lõpuni kanda. Kohus, ära kuulanud Dmitri Polgorodnik`u ja prokuröri arvamuse, leiab, et D. Polgorodnik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on D. Polgorodnik`u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Polgorodnik`u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Dmitri Polgorodnik kannab karistust narkokuriteo eest, mille eest talle mõisteti 1-aastane 15päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et D. Polgorodnik`u suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 25 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi D. Polgorodnik ei oma, on aeg, mil D. Polgorodnik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. On ta vanglas toime pannud ka uue kuriteo – tarvitas narkootikume. D. Polgorodnik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema 3 vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka D. Polgorodnik`u suhtes koostatud iseloomustuses. D. Polgorodnik`u ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemise korral ei oleks Dmitri Polgorodnik`ul takistuseks elu- ja töökohaprobleemid, sest need mõlemad on Temale tagatud. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 1aastasest vangistusest on D. Polgorodnik`ul kandmata ligikaudu 5 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.10.2007.a) ning D. Polgorodnik`u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks D. Polgorodnik`u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.