1-07-7244 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7244 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Kristjan Ever’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kristjan Ever (ik 38405235215; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Kristjan Ever tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Kristjan Ever’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 07.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Ever’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kristjan Ever tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 17.05.2002.aasta otsusega KrK § 101 p 2, 7; § 144 lg 1; § 139 lg 1; § 40 järgi 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 11.10.2001.a ja lõpp 11.10.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 11.02.2007.a. 2 Kristjan Ever on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas viibimise ajal on vestelnud sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Peab ennast usklikuks- külastab pidevalt kirikut. Vabal ajal loeb raamatuid, tegeleb ka võimaluse piires spordiga. Väidetavalt vabaduses kriminaalse taustaga sõpruskonda ei oma. Vestluses vanglatöötajaga on viisakas. Läbisaamine kaaskinnipeetavatega on hea, konflikte esinenud ei ole. Kinnipeetav on Murru Vanglas lõpetanud
- ja 8.klassi. Murru Vanglas on kinnipeetav töötanud sööklas abitöölisena 6 kuud. Toime pandud kuritegu kahetseb ja tunnistab end süüdi. On motiveeritud seaduskuulekaks elustiiliks vabaduses, kuna soovib vastavalt isiklikele ütlustele hakata inimese moodi elama ja ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Kriminaalkorras karistatud esimest korda ja vanglas viibib esimest korda. Distsiplinaarkorras on karistatud 3 korda. Isikul on esimene kuritegu. Enda sõnul on vanglas olekust saanud tõsise õppetunni ning vanglasse tagasi enam ei soovi. Teo põhjuste ja ajendite tunnistamine aitab vähendada edaspidist ohtlikkust ja ka uute kuritegude riski. Märgatavad ohtlikkuse tunnused puuduvad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Kristjan Ever sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Kristjan Ever taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga raske vägivallakuriteo ning seda alaealisena. Vangistuses pole ta tegelenud oma probleemidega – ta ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, hoolimata madalast haridustasemest pole kohusetundlikult õppinud, samuti on töötanud vaid kuue kuu jooksul. Samuti on ta rikkunud distsipliini. Prokurör on seisukohal, et kuivõrd kinnipeetav pole aktiivselt tegelenud sellega, et valmistada ennast ette võimalikuks ennetähtaegseks vabanemiseks, siis on vabastamine käesoleval ajal veel ennatlik. Esmalt peab kinnipeetav muutma oma elu vanglatingimustes. Kohus, ära kuulanud Kristjan Ever’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Kristjan Ever tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Kristjan Ever’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kristjan Ever’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kristjan Ever kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest ning varavastaste kuritegude eest. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Kristjan Ever’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Kristjan Ever ei oma, on aeg, mil Kristjan Ever on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Vangistuses pole ta tegelenud oma probleemidega – ta ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, hoolimata madalast haridustasemest pole kohusetundlikult õppinud, samuti on töötanud vaid kuue kuu jooksul. Kristjan Ever peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Kristjan Ever ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Kristjan Ever’i suhtes koostatud iseloomustuses. Kuid Kristjan Ever’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Kristjan Ever’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Kristjan Ever’il kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 11.10.2009.a) ning Kristjan Ever’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Kristjan Ever’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik