← Eesti

1-07-7240\1

Obsah (6)§ 199§ 215§ 64§ 68§ 65§ 76

1-07-7240 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7240

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta vangistust.

§ 215

lg 2 p 1 järgi 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka aeg 13.15.08.2003, s.o 3 päeva ning kandmisele 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 14.10.2005 otsusega mõistetud karistuse 2 ärakandmata osa võrra ning kandmisele kuulus 5 aastat 2 kuud 10 päeva vangistust. 22.09.2006 Viru Ringkonnakohus- tühistada 02.05.2006 kohtuotsus osaliselt:

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

§ 65

lg 1 loeti Viru Maakohtu 02.05.2006 otsusega mõistetud karistus kaetuks Narva Linnakohtu 14.10.2005 otsusega ning liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud 22 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 arvestati karistuse hulka 13.-15.08.2003.

§ 65

lg 1 alusel liitkaristusest arvata maha karistus 22.02.2005-22.09.2006, s.o 1 aasta 7 kuud vangistust. Kokku 1 aasta 7 kuud 3 päeva. Kanda jääb 2 aastat 9 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 23.09.2006.a ja lõpp 11.07.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 04.01.2008.a. Jevgeni Barinov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on esitanud kahel korral tööle mineku taotlust, kuid töökohtade puudumise tõttu jäi taotlus rahuldamata. Vabal ajal tegeleb spordiga ja loeb raamatuid. Kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid ei ole võimalik täheldada. Kinnipeetav on enda sõnul õppinud aru saama, et kuritegevus viib vanglasse. Esimest korda kriminaalhooldusel olles ta seda ei mõistnud. Kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vanglas viibib esimest korda. Distsiplinaarkorras on karistatud 4 korda. Oht ühiskonnas suureneb juhul, kui isik juhib mootorsõidukit alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Jevgeni Barinov ei sobi kriminaalhooldusele määramiseks koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Jevgeni Barinov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav taotleb ennetähtaegset vabanemist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei nõustu sellise vabastamisega, kuivõrd kinnipeetav on korduvalt rikkunud režiiminõudeid ning seda isegi sel aastal. Sellisest käitumisest ei saa teha järeldust, et ta vabaduses suudaks järgida elektroonilise valvega kaasnevaid rangeid nõudmisi. Ka eelmise katseaja jooksul ei täitnud ta käitumiskontrolli nõudmisi ja pole alust arvamiseks, et ta nüüd seda suudaks teha. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav peaks esmalt parandama oma käitumist vanglas, osalema sotsiaalprogrammides või töötama, õppima ning alles siis saab arutada uuesti ennetähtaegset vabanemist. Seega eelnevast tulenevalt ei toeta prokurör taotlust. Kohus, ära kuulanud Jevgeni Barinov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jevgeni Barinov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Jevgeni Barinov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jevgeni Barinov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jevgeni Barinov kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Jevgeni Barinov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 4 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest 3 järeldusi teinud. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud režiiminõudeid ning seda isegi sel aastal.Murru Vangla andmetel 05.06.07. tuvastati J.Barinovil narkojoove ( THC) , mille suhtes Murru Vangla alustab kriminaalmenetlust. Sellisest käitumisest ei saa teha järeldust, et ta vabaduses suudaks järgida elektroonilise valvega kaasnevaid rangeid nõudmisi. Jevgeni Barinov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Jevgeni Barinov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Jevgeni Barinov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Jevgeni Barinov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Jevgeni Barinov’il kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 11.07.2009.a) ning Jevgeni Barinov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Jevgeni Barinov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.