1-07-6930\2

1-07-6930 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6930 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Igo Tamm’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Igo Tamm (ik 38608084240; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Igo Tamm tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 31.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Igo Tamm’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Igo Tamm tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 22.06.2006.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 vähendati 1/3 võrra karistust- 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati eelmise s.o 07.22.2005 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuu 1 päeva võrra ja liitkaristuseks 2 aastat 1 kuud 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 eelvangistuse aeg 09.11.2005-26.01.2006 s.o 2 kuud 18 päeva vangistust. Seisuga 22.06.2006 kuulus kandmisele 1 aasta 10 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 22.06.2006.a ja lõpp 05.05.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 19.04.2007.a. Igo Tamm on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas veedab vaba aega tehes sproti. Iseseisvalt õpib võõrkeeli: inglise ja hispaania keelt. Vanglas olles loeb raamatuid. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt ja vaoshoitult. Kriminaalkorras karistatud seitse korda. Vanglas viibinud kolmel korral. Karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava puhul ei ilmne vägivaldsuse tunnuseid, mis muudaks teda ohtlikuks. Pigem on tegemist varavastaste kuritegude toimepanijaga, kelle teod on tingitud alkoholi tarbimisest ja selle tagajärjel tekkinud rumalatest mõtetest. Isik tunnistab, et kui alkoholi tarbib, siis muutub julgemaks ja välistatud pole uued sarnased teod. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Igo Tamm ei sobi kriminaalhooldusele. Igo Tamm taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt kandnud ka vanglakaristust, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Pärast eelmist vanglast vabanemist oli ta vabaduses seaduskuulekas vaid neli kuud ning siis pani uuesti toime kuriteo. Samuti on tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli, kuid ta eiras kõiki nõudeid ning ei allunud sellele. Pärast võimalikku vanglast vabanemist poleks kinnipeetaval elukohta ega ka töökohta. Ilma alalise elukohata on aga võimatu kriminaalhoolduse läbiviimine ning sellest tulenevalt on prokurör seisukohal, et Igo Tamm ei sobi kriminaalhooldusele ja palub kohtul jätta taotlus rahuldamata. Kohus, ära kuulanud Igo Tamm’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Igo Tamm tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Igo Tamm’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Igo Tamm’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Igo Tamm kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Pärast eelmist vanglast vabanemist oli ta vabaduses seaduskuulekas vaid neli kuud ning siis pani uuesti toime kuriteo. Samuti on tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli, kuid ta eiras kõiki nõudeid ning ei allunud sellele. Kuigi distsiplinaarkaristusi Igo Tamm ei oma, on aeg, mil Igo Tamm on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Igo Tamm peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Igo Tamm pani enamus kuritegusid toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Igo Tamm avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Igo Tamm ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist 3 tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Igo Tamm’e suhtes koostatud iseloomustuses ning Igo Tamm’e ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Igo Tamm’e tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Igo Tamm’el kandmata üle 11 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 05.05.2008.a) ning Igo Tamm’e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Igo Tamm’e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik