1-07-7259 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7259 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Ilona Filippova Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Oleg Karlovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Oleg Karlovski (ik 37610250314; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Oleg Karlovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 07.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Karlovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Oleg Karlovski tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.01.2006.aasta otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 alusel 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra. Lõplik karistusaeg 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus. Karistuse kandmise algus on 13.10.2005.a ja lõpp 13.10.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 13.02.2007.a. 2 Oleg Karlovski on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et viibides Murru Vanglas on vestelnud sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Usklik ei ole. Vanglas viibimise ajalt töötanud ei ole, õppinud ei ole ning eriala omandanud ei ole. Läbisaamine kaaskinnipeetavatega konfliktne, esinevad suhtlemisraskused. Kinnipeetav väljendas vestluse käigus teatavaid vaenulikke hoiakuid eestlaste ja eesti keele suhtes. Eelnevalt kohtu poolt karistatud 4 korral. Vanglas viibinud kaks korda. Distsiplinaarkorras on karistatud ühe korra. Isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, milles pole avaldunud vägivalla kasutamine. Ühe vägivallaga seotud kuriteo põhjal on ebatäpne hinnata, kes võib tulevikus ohustatud olla ning mil määral oht võib avalduda. Küll aga on vangistuse ajal näidanud end konfliktse kinnipeetavana, hakates vastu vanglaametnikele kui ka alustades kaklust kaaskinnipeetavaga, mis tõttu võib teda pidada ohtlikuks nii ametnikele kui ka kaaskodanikele. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Oleg Karlovski ei sobi kriminaalhooldusele. Oleg Karlovski taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Vanglamaterjalidest nähtub, et kinnipeetav küll sooviks vabadusse saada, kuid oma endisi käitumisviise ei soovi muuta, isegi kui see tooks tagasi vanglasse. Seda asjaolu kinnitab ka tema korduvkaristatus. Sellise suhtumise juures on kriminaalhooldus võimatu ja prokurör on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile ja karistus tuleks kanda lõpuni. Kohus, ära kuulanud Oleg Karlovski ja prokuröri arvamuse, leiab, et Oleg Karlovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Oleg Karlovski ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Oleg Karlovski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Oleg Karlovski kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Oleg Karlovski suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Oleg Karlovski ei oma, on aeg, mil Oleg Karlovski on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Oleg karlovski peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Oleg Karlovski ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Oleg 3 Karlovski suhtes koostatud iseloomustuses ning Oleg Karlovski ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Oleg Karlovski tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Oleg Karlovski’l kandmata üle 3 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 13.10.2007.a) ning Oleg Karlovski ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Oleg Karlovski vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.