1-07-7248\1

1-07-7248 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7248 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Ivo Grenman’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ivo Grenman (ik 36208214928; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Ivo Grenman tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 07.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivo Grenman’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ivo Grenman tunnistati süüdi Järva Maakohtu 18.06.2003.aasta otsusega KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 6 aastat vangistust. § 143 lg 2 järgi 1 aasta vangistust. § 64 lg 1 alusel 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus 8 kuud 5 päeva ning lõplikuks karistuseks 5 aastat 3 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 18.06.2003.a ja lõpp 13.10.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 13.10.2006.a. 2 Ivo Grenman on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et viibides Murru Vanglas on vestelnud sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga. On osalenud näiteringis ja võtnud osa kirjandusklubi „Kulg“ toimingutes. On osalenud sotsiaalprogrammis „Õpi kuulama ja õpi vaatama“. Vanglas viibimise ajal töötanud ei ole. Peab ennast passiivseks usklikuks, on ristitud Lutheri usku. Kirikut vanglas külastanud ei ole. Vabal ajal loeb erialast ja ilukirjandust. Külastab raamatukogu. Osaleb mälumängus. Läbisaamine kaaskinnipeetavatega on hea, konflikte esinenud ei ole. Kinnipeetav on vanglas lõpetanud 12.klassi, samuti koostelukksepa täiskursuse ja väikeettevõtte töökorralduse eriala. Tunneb enda sõnul on huvi rakenduspsühholoogia vastu ja soovib vabaduses õppima asuda Mainori Kõrgkooli. Toime pandud kuriteosse suhtub siira kahetsusega. Kriminaalkorras karistatud esimest korda ja vanglas viibib samuti esimest korda. Distsiplinaarkorras on karistatud ühel korral. Ohtlikkuse põhjalikku analüüsi ei ole vaja koostada, kuna kinnipeetav ei ole kohtu poolt varem karistatud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ivo Grenman sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Ivo Grenman taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust, kuivõrd toimepandud kuritegu oli oma olemuselt äärmiselt raske. Kuriteos oli kannatanuks kinnipeetavast majanduslikult sõltuv noor tüdruk, kelle ta vägistas. Arvestades kuriteo raskust ja mõistetud karistusaja lõppu, on prokurör seisukohal, et vabastamine haavaks ühiskonna õiglustunnet oluliselt ja ei saa toetada taotlust veel käesoleval ajal. Kohus, ära kuulanud Ivo Grenman’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ivo Grenman tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ivo Grenman’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ivo Grenman’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ivo Grenman kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest. Kuriteos oli kannatanuks kinnipeetavast majanduslikult sõltuv noor tüdruk, kelle ta vägistas. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Ivo Grenman’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Ivo Grenman ei oma, on aeg, mil Ivo Grenman on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ivo Grenman peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Ivo Grenman pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Ivo Grenman avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Ivo Grenman ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu 3 ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ivo Grenman’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Ivo Grenman’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Ivo Grenman’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ivo Grenman’il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 13.10.2008.a) ning Ivo Grenman’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ivo Grenman’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik