1-07-7284\1

1-07-7284 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7284 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Ilona Filippova Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Roman Linder’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Roman Linder (ik 38201073712; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Roman Linder tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 07.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Linder’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Roman Linder tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 14.10.2004.aasta otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 alusel 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 05.11.2003.a ja lõpp 05.11.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 05.07.2006.a. 2 Roman Linder on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajal kasuliku tegevusega hõivatud ei olnud. Omab 7.klassi haridust. Vanglas õppis koolis 8.klassis, kuid klass jäi lõpetamata. Osales Convictuse programmis. Vangistuses viibimise ajal ei ole ka erilist soovi avaldanud töötamiseks ega õppimiseks. See võib olla põhjuseks tööturul sobiva töökoha saamiseks. Vangla töötajatega suhtleb viisakalt ja vaoshoitult. Probleeme on olnud vanglas kehtivate sisekorraeeskirjade täitmisega. Kriminaalkorras on karistatud neli korda. Karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud kokku seitsmel korral. Uue kuriteo sooritamise risk on kõrge, kuna kuriteod on muutunud raskemaks. Kahel korral on kohus karistanud teda tingimisi karistusega, kuid sellest õigeid järeldusi teinud ei ole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Roman Linder ei sobi kriminaalhooldusele. Roman Linder taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust, kuivõrd tal puudub vabaduses alaline elukoht, garanteeritud töökoht ning lähedaste toetus. Samuti pole ta vanglasisene käitumine olnud normikuulekas – ta on 7 korral rikkunud distsipliini. Ka pole ta vanglas osalenud sotsiaalprogrammides, töötanud või õppinud – seega pole valmistanud ette võimalikuks ennetähtaegseks vabanemiseks ning loonud aluseid seaduskuuleka elu elamiseks. Prokurör on seisukohal, et karistus tuleks kanda lõpuni, sest kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile. Kohus, ära kuulanud Roman Linder’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Roman Linder tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Roman Linder’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Roman Linder’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Roman Linder kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kohtu poolt karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Roman Linder’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 7 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Roman Linder ei oma, on aeg, mil Roman Linder on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Roman Linder peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Roman Linder ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Roman Linder’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Roman Linder’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. 3 Suureks takistuseks Roman Linder’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Roman Linder’il kandmata üle 4 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 05.11.2007.a) ning Roman Linder’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Roman Linder’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik