1-07-6769\3

1-07-6769 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6769 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Eevi Pant Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Juri Ratilovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Juri Ratilovski (sündinud 27.08.1979.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Juri Ratilovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 28.05.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Ratilovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Juri Ratilovski tunnistati süüdi 09.05.02.a. Ida-Viru MK poolt KrK § 139 lg2 p1,2,3 järgi 5 aastat vangistust; § 140 lg2 p2,3,,3-1,4 järgi 2 aastat vangistust; § 141 lg2 p1,4,4-1 järgi 7 aastat vangistust. KrK § 40 lg1 alusel lõplikuks karistuseks 7 aastat vangistust; § 45 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplik karistus 6 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. 11.09.02.a. Viru RK muutis § 139 lg2 p1,2,3 järgi 4 aastat vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 05.02.2002.a ja lõpp 02.08.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.04.2006.a. Juri Ratilovski karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetav Juri Ratilovski on vanglas vestelnud sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga. On osalenud sotsiaalprogrammis „Õpi vaatama“. Vanglas viibides ei ole töötanud ega ka õppinud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on J. Ratilovski suhtes kohaldatud 8 distsiplinaarrikkumist. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav heroiini. Esitatud andmete järgi on J. Ratilovski`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Kinnipeetavat on eelnevalt kohtu poolt karistatud kolmel korral. Märgatavad ohtlikkuse tunnused puuduvad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Juri Ratilovski sobib kriminaalhooldusele, kuna sotsiaalne ja majanduslik olukord soodustavad ennetähtaega vabastamist. Juri Ratilovski taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. J. Ratilovski tunnistab sõnades oma süüd, kuid kogemus seaduskuulekalt toime tulla puudub. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kandnud ka vanglakaristust, kuid see pole motiveerinud teda valima seaduskuulekat elu. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt rikkunud režiimi (ka käesoleval aastal) ning sellest tulenevalt on prokurör seisukohal, et kui kinnipeetav ei suuda juba vangistuses käituda õiguskuulekalt, siis puudub ka alus arvamiseks, et ta käitub õiguskuulekalt vabaduses. Käitumiskontroll on oma olemuselt täpsete nõuete täitmine, teatud režiimi järgimine, mis sellise suhtumise juures, nagu kinnipeetaval on, ei ole võimalik. Kohus, ära kuulanud Juri Ratilovski ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Ratilovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Ratilovski ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Ratilovski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Juri Ratilovski kannab karistust varavastase kuriteo eest, mille pani toime ähvarduse teel ning selle eest mõisteti Talle 4-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et J. Ratilovski suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 8 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi J. Ratilovski ei oma, on aeg, mil J. Ratilovski on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. J. Ratilovaki peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema 3 vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka J. Ratilovski suhtes koostatud iseloomustuses. J. Ratilovski ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. J. Ratilovski suhtes on kohtumenetluses uus kriminaalasi. Vabanemise korral ei oleks Juri Ratilovski`le takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Kehtivat elamisluba ja isikuttõendavat dokumente käesoleval ajal J.Ratilovskil ei ole. Puudub aga garanteeritud töökoht. Samuti on ka J. Ratilovski suhtes alustatud kohtumenetluses uus kriminaalasi. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 4-aastasest vangistusest on J. Ratilovski`l kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 02.08.2008.a) ning J. Ratilovski ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J. Ratilovski vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik