4-06-4434\5

Väärteoasi nr.4-06-4434 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11. aprillil 2007.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova, tõlgi Katrin-Jana Vaab juuresolekul kohtuvälise menetleja Evelin Pajula osavõtul vaatas läbi Vladimir Lebedev i.k 35206100229 kaebust Põhja PP Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel E. P otsuse 2316,06,002388 25.09.2006.a. tühistamiseks, millega Vladimir Lebedevi karistati KarS § 262 alusel rahatrahviga 1200 krooni, kohus Kohus leidis Vladimir Lebedevi suhtes on koostatud väärteoprotokoll AB 799336 selle kohta, et tema 09.05.2006.a. kella 13.30-13..45 paiku Tallinnas Tõnismägi 2 trollipeatuses „Pronkssõduri“ juures sõimas rahumeelset meeleavaldusel osalejaid, samuti politseiametnikke provokaatoriteks ning häiris meeleavalduse läbiviimist avalikus kohas, eksides sellega üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning solvates oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, millega rikkus KarS § 262 sätteid. 25.09.2006.a. otsusega karistati Vladimir Lebedevi KarS § 262 alusel rahatrahviga 1200 krooni. 11.10.2006.a. esitas Vladimir Lebedev kaebuse Harju Maakohtule, milles palus otsuse väärteoasjas tühistada ja menetluse väärteoasjas lõpetada, kaebust põhistati sellega, et väärtegu ta toimepannud ei ole, ta ei ole solvanud piketist osavõtjaid ega politseiametnikke, vaid püüdis ära hoida massirahutusi. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde selles toodud motiividel. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus kaebuse jätta rahuldamata ning otsuse väärteoasjas muutmata, kuivõrd otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ning uurinud väärteoasjas kogutud tõendeid, leib, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu). / Riigikohtu lahend 3-1-1-80-06/. KarS § 262 näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Avaliku korra rikkumine KarS § 262 järgi (avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest - ...) eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil (mitte rahu rikkumisega). Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Sellisteks tegudeks võivad olla näiteks lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Avaliku korra muu rikkumisena tuleb käsitada näiteks avaliku asja rikkumist, lõhkumist või omavolilist teisaldamist, kui puuduvad kuriteo tunnused KarS § 204 järgi, samuti alkoholi pruukimist avalikus kohas või alkoholijoobes avalikku kohta ilmumist jms. Seejuures tuleb silmas pidada, et iga pisirikkumist ei ole õige käsitada väärteona KarS § 262 järgi. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. /Riigikohtu lahend 3-1-1-102-03/. 25.08.2006.a. kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokoll AB 799336 on üldsõnaline ja väärteoprotokollist ei nähtu, mida V.Lebedev rikkus kas avalikku rahu või avalikku korda ja milles konkreetne rikkumine seisnes, väljaselgitamata on isikute ring keda solvati / siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et politseiametnike solvamine on kvalifitseeritav KarS § 275 järgi kuriteona/. Kohtul puudub võimalus väljuda väärteoprotokolli piiridest, kuivõrd kõiki süüteokoosseisu tunnuseid ei ole kindlaks tehtud ja nende esinemist ei ole enam võimalik kontrollida, tuleb väärteomenetlus lõpetada. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 3,109, 111, 134,135 kohus otsustas Vladimir Lebedevi kaebus rahuldada ja Põhja PP Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel E. P otsus 2316,06,002388 25.09.2006.a. tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 07.05.2007.a. Kohtunik