1-07-8273 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8273 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Dmitri Grišin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Dmitri Grišin (ik 38007232211; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Grišin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 25.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Grišin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Dmitri Grišin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.01.2007.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5; § 209 lg 2 p 1; § 64 lg alusel 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti Viru Maakohtu 26.05.2006 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa. Lõplikult ärakandmisele 10 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 15.01.2007.a ja lõpp 24.11.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 19.06.2007.a. 2 Dmitri Grišin on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub kinnipeetav suhteliselt ükskõikselt. Kinnipidamise ajal tööle ega õppima ei ole asunud. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Vaenulikud hoiakud erinevate ühiskonnagruppide suhtes puuduvad. Suhted kaaskinnipeetavatega on rahuldavad. Vanglaametnike suhtes on negatiivse hoiakuga, mida kinnitavad ka korduvad saadud distsipliini karistused ja vanglaametnike seaduslikule korraldusele mitteallumine. Kinnipeetav on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, neist kolmel korral on viibinud kinnipidamisasutuses. Kinnipeetava kuritegelikus karjääris esinevad erinevad kuriteod. Kinnipeetava poolt sooritatud kelmused, auto ärandamine, vargused, salajased vargused, dokumendi hävitamine või rikkumine. Distsiplinaarkorra rikkumisi on toime pannud 5 korral ja kõik karistused on kehtivad. Kinnipeetava käitumine viitab sellele, et ta ei ole oma vigadest õppinud ja tema käitumine on tema varasema käitumisega sarnane. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Dmitri Grišin ei sobi kriminaalhooldusele. Dmitri Grišin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on D.Grišini ennetähtaegne vabastamine ennatlik. D.Grišini karistusaja lõpuni jäänud 4 kuud.Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 7 korral kriminaalkorras karistatud. D.Grišinil on erinevad võlgnevused üldsummale 95.096.- kr., milliseid ta vabaduses olles ei likvideerinud, kuigi sellised võimalused tal olid. Vaatamata hariduse ja töökogemuste puudumisele, kinnipidamise ajal ta tööle ega õppima ei ole asunud. Peale vabanemist töökoht tal puudub. Tulevikuvaade ja maailmataju on tal kriminaalhooldusametniku arvamust mööda ähmased. Ta on ilmselt narkosõltuv, mis võib viia ta ja ongi juba viinud järjekordse kuriteo toimepanemisele. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. Kohus, ära kuulanud Dmitri Grišin’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Dmitri Grišin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Dmitri Grišin’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Dmitri Grišin’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Dmitri Grišin kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Dmitri Grišin’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 5 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Dmitri Grišin on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 7 korral kriminaalkorras karistatud. D.Grišinil on erinevad võlgnevused üldsummale 95.096.- kr., milliseid ta vabaduses olles ei likvideerinud, 3 kuigi sellised võimalused tal olid. Vaatamata hariduse ja töökogemuste puudumisele, kinnipidamise ajal ta tööle ega õppima ei ole asunud. Peale vabanemist töökoht tal puudub. Dmitri Grišin peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Dmitri Grišin ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Dmitri Grišin’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Dmitri Grišin’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Dmitri Grišin’il kandmata üle 4 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 24.11.2007.a) ning Dmitri Grišin’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Dmitri Grišin’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.