lg 2 p 7, 8- § 25 lg 2 järgi 3 aastat vangistust.
lg 2 p 1, 4, 7, 8 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millise karistust
lg 2 alusel suurendati Lääne-Viru Maakohtu 07.05.2004.aasta otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 3 aasta vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg ja kanda jääb 5 aastat 11 kuu 27 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 18.05.2004.a ja lõpp 15.05.2010.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 15.05.2008.a. Rain Rääk on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas on lõpetanud Keila Ühisgümnaasiumis põhikooli 2006.aastal. Hetkel omandab 10.klassi Keila Ühisgümnaasiumis. Vanglas on kinnipeetaval narkoekspertiis osutunud positiivseks 12.09.2006 ja 28.09.2006, mille suhtes on algatatud kriminaalasi. Vanglas on töötanud ajavahemikul 01.02.2006-01.05.2006(AS Eesti Vanglatööstust) ja 01.05.200601.09.2006( OÜ Edipsos). Rain Rääk omab hetkel kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Julgeolekuosakonna andmetel on kinnipeetav kahjustanud oma tervist, tarvitades narkootilisi aineid ilma arsti sellekohase ettekirjutuseta. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Rain Rääk ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Rain Rääk taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistuses viibimise ajal on tema suhtes algatatud kriminaalasjad narkootilise aine tarbimise kahtlustusega ning ta omab ka kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabaduses puudub tal kindel töökoht, võlgnevusi kannatanutele ja riigile ta likvideerima asunud ei ole. Kriminaalhooldaja hinnangul ei sobi Rain Rääk elektroonilise järelevalve alla nii oma isikuomaduste kui ka elukohatingimuste poolest. Võttes arvesse eeltoodut, ei näe prokurör võimalust kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kohus, ära kuulanud Rain Rääk’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Rain Rääk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Rain Rääk’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Rain Rääk’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Rain Rääk kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Isik on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistuses viibimise ajal on tema suhtes algatatud kriminaalasjad narkootilise aine tarbimise kahtlustusega Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Rain Rääk’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Rain Rääk on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Rain Rääk peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Rain 3 Rääk ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Rain Rääk’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Rain Rääk’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Rain Rääk’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, võlgnevusi kannatanutele ja riigile ta likvideerima asunud ei ole. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Rain Rääk’il kandmata üle 2,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 15.05.2010.a) ning Rain Rääk’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Rain Rääk’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.